Karavan II: Metsa Süda
Kaks kuud on möödas sellest, kui karavan Areni sadamalinnast teele asus. Reisiseltskonna vankrid on veerenud üle kivise tühermaa Taevamäestikust lääne pool, läbi Impeeriumi piirialade karmide metsade ja möödunud metsikut maad trotsivate uusasunike harvadest põldudest. Seljataha on jäänud Leukase talunike väike majadesõõr ja Imanres pühapaiga ümber kogunenud kindlustatud küla. Neis asulates pakkusid karavani liikmed vahetuseks nii oma kaupu kui ka uudiseid. Mõned rändurid läksid oma teed ja nende asemele tulid teised, kelle reisisiht jäi põhja poole.
Nüüd muutub loodus kaubatee ümbruses tahumatumaks. Ühel varahommikul siseneb karavan ürgsesse laande, kus puud tihedalt raja ümber trügivad, nagu paneksid nad pahaks teerajajate kirveid ja tsivilisatsiooni sissetungi. Senise ümbruse avar maastik ja laiad vaated annavad maad roheluse müürile, mis rändajaid pidevalt ümbritseb. Päeval saadab vankreid linnulaul ja seltskonna alkeemikutel on ohtralt võimalusi täiendada oma taimevarusid.
Öösiti kostavad metsa vahelt veidrate loomade huiked ja laagritulede valguses jutustatakse vabamaalaste vanu legende. Nii mõnigi rändur pöördub palves Rhen-Apa, Parendi või Darsilise poole, et paluda neis paigus oma teekonnale õnnistust.
Peagi avaneb jumalate poole pöördumiseks eriti soodne võimalus, sest järgmine peatuspunkt on Terhenti altari läheduses – väike vabavaldus keset metsa, kus karavani teejuht Anja plaanib kohtuda oma tuttavaga…
Mis?
Karavani larpi-seeria teine mäng: Metsa Süda.
Millal?
6.-7. oktoober 2018. Mäng ise toimub laupäeva lõunast laupäeva hilisõhtuni.
Kus?
Pätsuloigu talu, Harjumaa
Registreerumine
Registreerumine avaneb 1. juulist. Registreerumise kinnitab mängumaksu tasumine. Mängijakohti on 30.
Mängule registreerumine on suletud.
Mängumaksud
- PC - 30 EUR
- NPC - 15 EUR
- Sponsor - 30+ EUR - Selle piletiga võid sponsoreerida mängu.
Palume maksta kohe kui olete saanud makseinfo.
Meil on ka perepileti võimalus! Kui soovid mängule tulla nooremate kui 14-aastaste lastega, kirjuta meile.
Mida selle eest saab?
Mängumaksu eest saab majas ööbida, ühe sooja toidukorra mängupäeval ning muud toitu ja jooke mängu jooksul. Sellele lisaks toredaid NPCsid ja rekvisiite. Soovijad saavad pärast mängu lõppu sauna.
Kuigi sari kõneleb karavanist, sisaldab larp ise täpselt nii vähe või palju kõndimist, kui soovid. Karavan liigub larpide vahelisel ajal.
Majutus
Ööbimine on köetud siseruumides; soovi korral saab meie käest madratseid. Soovijad võivad ka telkida.
Toitlustus
Üks soe toidukord õhtu hakul.
Suupisted, külmad ja soojad joogid kogunemisel ja mängu vältel.
Keeled
Ootame mängule ka välismaiseid mängijaid, seetõttu on mängukeelteks eesti ja inglise keel. Juhul kui külalisi ei tule, mängime eesti keeles.
Mis juhtus?
Ühel vihmasel sügispäeval veeres karavan läbi paksu laane ja tegi peatuse vabavalduses Terhenti altari lähedal, kus karavani teejuht Anja lootis tuttavatega kohtuda ja eelseisva kohta nõu küsida. Neid võtsid vastu kolm metsamajja elama asunud vulverit, kes rääkisid, et Anja tuttav taimetark Dagur oli kadunud. Vulverid kahtlustasid selles Daguri kolleegi, Vabade Maade manajat Revenit, kelle nad olid maja juurest metsa ajanud. Samuti avastasid reisiseltsilised, et lähedal asuv Terhenti altar oli rüvetatud: Püha Nikephora hauda tähistav kivi oli lõhutud ja tükid minema viidud. Mitmed vagad ja üllad rändurid otsustasid asja uurida ning pühapaiga taastada, teised aga asusid Dagurit otsima.
Metsas kimbutasid neid aga lindpriid ja mingit sorti veidrad puuslikud, kes ka suurema tümitamise peale vagusi ei jäänud. Õige pea leiti Reven, kes eitas vulverite süüdistusi ja väitis, et tal oli käsil tähtis uurimistöö, milleks ta vajas sügavamal laanesopis kasvava ohtliku kahejalgseid sööva taime südamikku. Reven seletas, et lille õis avaneb vaid kindlatel aegadel ja lubas reisijad selle juurde viia.
Vahepeal õnnestus maja juurde jäänud seiklejatel sisse murda Reveni töökotta, kus loitsija oli puuslikke ehitanud ja üritanud neile hingi anda. Reveni päevikust selgus, et selle tarvis läks vaja ainulaadse taime südant ja et see taim oskavat teatud tasemel mõelda, suhelda ning teisi olendeid endale allutada. Terhenti abistajad leidsid samal ajal, et üks tükk hauakivist oli sattunud vabamaalastest lindpriide kätte, kes vastutasid ka Impeeriumi pühamu rüvetamise eest, teine aga lõpetanud usukaupleja valduses. Kohtuti ka Püha Nikephora legendaarse vastase Arethas Strano hauast tõusnud vaimuga – kunagi oli Nikephora sealsamas paigas Stranot ja ta kaaslaseid surmates langenud, nüüd oli miski vägi Strano tagasi toonud ja tema hauapaik tuli uuesti pühitseda. Sealt leiti ka viimane puuduv hauakivi tükk. Ühiselt õnnestus kõik tükid kätte saada ja metsast müütilist theumiitide aaret otsinud lindpriide pealik tabada.
Päeva edenedes juhatas Reven väikese seltskonna kurikuulsa taime juurde, kus selgus, et tohutu punane lill suutiski rääkida – ja tegi seda häirival kombel ärasöödud Daguri suu läbi. Reven õhutas karavanlasi taime südamikku endale tooma, taim-Dagur aga väitis, et taim tahab vaid süüa, kasvada ja ellu jääda ning süüdistas Revenit võimujanus ja kurjades kavatsustes, sealhulgas Daguri taimele söötmises, et temast vabaneda. Preester Snorri, kes oli saanud nägemuse Suurelt Põdralt, seisis selle eest, et anda taime südamik Rhen-Apale, kes seda kaitseks ja hooldaks. Üheskoos otsustati, et Reven pole usaldusväärne ja pärast mõningat arutelu tema saatuse üle otsustati ta vulveritele üle anda, kes ta ka hetkegi kõhklemata koha peal tükkideks rebisid, et oma sõbra Daguri eest kätte maksta.
Maja juurde aga saabus haavatud varjutheumiit Zalmana, kes põgenes enda sõnul turmakaarnate käest. Juures viibinud karavani liikmed ravitsesid teda ja kuulasid tema lugu turmakaarnate võlupeeglist, mille killud oli Zalmana koos kaaslastega varastanud ja need pagedes Piirialade eri nurkadesse ära peitnud.
Kui päike loojus ja metsa kohale laskus videvik, kostis latvade kohalt aga pahaendelist kaarnate kraaksumist. Õige pea said kõigi kartused kinnituse – turmakaarnate maag Nashur oli Zalmanale järele tulnud. Ta lubas teised rahule jätta, kui Zalmana talle üle antakse. Üllas reisiseltskond ei nõustunud sellega ja algas vihane võitlus variolenditega. Peletised õnnestus küll tagasi lüüa, aga tekkinud segaduses pages Nashur koos Zalmanaga.
Pärast kähmlust veidi toibunud, valmistusid mõned karavaniliikmed eesotsas preester Snorriga tagasi taime juurde minema, et südamik Rhen-Apa hoolde usaldada. Pärast tseremooniat ilmus neile põdrapäine Rhen-Apa saadik, kes võttis metsa südame vastu ning kiitis kõiki abistajaid. Samal ajal taastasid teised Impeeriumi sõdalase Leona juhtimisel Terhenti altari, mängides hauakivil kujutatud stseenide järgi läbi Püha Nikephora ja Strano moroiade heitluse. Neile ilmus Terhenti saadik, kes andis soovijatele jumala õnnistuse.
Maja juurde tagasi pöördunud väsinud seiklejaid ootas põgus puhkus, enne kui karavani juht Lara neile sarvehüüuga vankrid järele kutsus. Nende saabumine jättis metsale oma jälje, kuid tee ootas ja oli aeg liikuda edasi järgmise sihtpunkti poole.