Leonte Impeerium

Leonte logo

Sisukord

Üldinfo

Ajalugu

Leonte Impeeriumi ajaloo alguseks peetakse Alentumi mandril olnud ajaloolist Alentumi Impeeriumit. Kuigi enamus teavet ja ülestähendusi sellest perioodist on hävinenud, teatakse tänu mõnele olemasolevale allikale, et Alentumilt lahkuti halvenevate loodusolude tõttu.

Theumal alentide ja theumiitide vahel peetud sõja kohta on rohkem ülestähendusi. Impeerium on seisukohal, et sõda oli õigustatud, kuna theumiidid polnud nõus Alentumi põgenikke vastu võtma. Theumiitide ajalookäsitlus sõjast ja selle põhjustest erineb Impeeriumi omast.

Sündmusi

Lähiminevik

Viimased keisrid

Geograafia

Impeerium on jaotatud kümneks piirkondliku pealinnaga maakonnaks. Impeeriumi pealinn Rhaentium ja jõe osa, millel see asub, on üheteistkümnes territoorium. Erinevalt teistest linnadest ehitati Rhaentium endise theumiidi linna kohale. Pärast sõja lõppu kohaldati maakondade piire, et võimaldada 10-25 kilomeetri laiuse piiritsooni loomist.

Maakonnad

Maakonnakaart

Muud punktid

Looduskaart

Keeled

Impeeriumis räägitakse mitmeid erinevaid alenti keele dialekte. (Eesti ja inglise keel tähistavad mängus neist kahte). Valitud, ametnikud ja preestrid kasutavad kõrg-leonte keelt; selles viiakse läbi ka tseremooniad ja muud tähtsad sündmused ning kasutatakse oluliste kohtade ja grupeeringute nimede andmisel. Maagid kasutavad oma toimingutes valemikeelt.

Nimedest

Impeeriumis on isikul üldiselt ees- ja perenimi. Impeeriumile osutatud teenete eest võidakse saada endale aunimi, mis asub ees- ja perenime keskel. Abiellunud isik esitab ka oma abikaasa perenime, kasutades eesliidet “ar”. Täiskasvanuks saamisel valib laps kumma vanema nime ta kasutada soovib, kuid enamasti on tavaks valida last kandnud vanema nimi.

Keiser valib endale nime saja püha nime seast, millega kedagi teist nimetada ei tohi.

Näiteid

Alithi vanemad on Erais Vothoma ar’Kantha ja Tavial Kantha ar’Vothoma. Suureks saades võib ta endale võtta perenimeks kas Vothoma või Kantha.

(OG: inspiratsiooni võib võtta kreeka, rooma, slaavi nimedest aga neid tasub siis natuke mudida.)

Kombed

Lapsekandmine ja sünd

Kuna alentid on vastupidavad, jätkab enamus last kandvatest alentidest töötamist kuni raseduse viimase paari nädalani. Üldiselt sünnitatakse kodus pere ringis ja lapseabilise valve all. Kui vanema tervis on olnud nõrk, on tavaks veeta viimased nädalad enne sünnitust haiglas. Lapsele pannakse nimi ühiselt, kuigi on kobeks eelistada last kandnud vanema arvamust. Nimi kinnitatakse perekonnaseisuametis, kuigi ametniku võib soovi korral ka koju kutsuda.

Enamasti on mõlemad vanemad vähemalt nädala lapsega kodus; selle perioodi vältel makstakse neile lapsehüvitist. Nädala möödudes võib teine vanem tööle naasta ning suurem osa vanematest jätkab tööd lühendatud tööpäevadega. Olenevalt sünnitanud vanema tervisest, on paari kuu möödudes tavapärane, et ka tema naaseb tööle ning edaspidi töötavad mõlemad vanemad lühidalt ja hoiavad last vahetustega.

Lapsepõlv

Väikeste alentide lapsepõlv möödub üldiselt erinevates asutustes, kus nende eest hoolitsetakse ja neid õpetatakse. Impeeriumil on arenenud lastehooldus- ja koolitusüsteem, kust alentid väljuvad üldiselt 16-aastastena. Igale alentile õpetatakse lugemist, kirjutamist, matemaatikat, ajalugu, seadusi, maateadust ja mitmeid muid asju.

Täiskasvanuks saamine

Täiskasvanuks saavad alentid 16-aastaselt. Selleks ajaks on nad lõpetanud kooli ja eeldatakse, et nad on valinud omale ameti. Seda päeva pühitsetakse pere ja sugulaste keskis ning noorele täiskasvanule tuuakse praktilisi kinkisid.

Sõprus ja romantiline armastus

Alentide jaoks pole romantiline armastus üldiselt sõprusest olulisem. Neid eristab see, et enamasti soovitakse armastatuga abielluda ja lapsi saada, aga sõbraga mitte. Esineb aga ka omajagu neid, kes kunagi paarilist ei otsi ega abiellu. See on ühiskondlikult aktsepteeritav.

Abielu ja perekond

Abielluda võivad kõik täiskasvanud alentid, soost olenemata. Üldiselt leitakse tulevane paariline ise, aga on ka juhuseid, kus pere leiab sobiva isiku. Armastus pole alati abiellumise eelduseks, esineb omajagu ka suhteid, kus kaks isikut soovivad luua kodu ja pere teistsugustel põhjustel.

Ettepaneku võib teha ükskõik milline osapooltest. Kihlust märgistab ehete paar, mida mõlemad osapooled kannavad. Tavaliselt on valitud eheteks käevõrud, esineb ka sõrmuseid ja kaelaehteid. Abielu registreeritakse perekonnaseisuametis ja tavaliselt korraldatakse ka pidu pereringis. Vastselt abiellunud käivad tava kohaselt Baruna templis õnnistuse saamiseks jumala poole palvetamas.

Vanadus, surm ja matused

Pensionile jäämist väga ei tunta, pigem töötavad ka väga vanad niikaua kuna jaksavad, kas või osalise ajaga. Paljud vanemad alentid saavad õpetajateks ja jagavad oma elukogemust teistega. Surma peetakse loomulikuks, samas esineb mõnevõrra ka omal valikul elust lahkumist. Kui vana alenti ei jaksa enam elada, tema tervis on liiga halb või ta tunneb, et tema aeg on kätte jõudnud, on tal võimalus minna Keteose templisse ja preestrite abiga surra.

Surnukeha koheldakse austavalt ja ettevaatlikult. Kutsutakse matusetalitajad, kes surnu ära viivad ja matuseks ette valmistavad. Nemad viivad läbi ka surnuvalve, et kindlaks teha, et surnu hing on lahkunud jumalate juurde.

Matused viib läbi Keteose preester, surnu maetakse surnuaiale. Surnuaiad asuvad üldiselt linnast eemal. Pärast teenistust ja muldasängitamist toimuvad perekeskis peied, kus süüakse ja mäletatakse surnut. Pikemalt leinavad tavaliselt surnule kõige lähedasemad isikud, leinamärgiks on kaks rätti, must ja valge, mida kantakse tavaliselt vasakul õlavarrel. Kombeks on ka võtta enesele mõni surnu ese ja seda kasutada. Tihti on sellisel juhtul juba enne surma arutatud, mida leinaja enesele võtta tohib. Ülejäänud esemed annetatakse Keteose templile.

Valitud maetakse eraldi kohtadesse, nii öelda surnulinnadesse. Nende matmispaigad ja hauakivid on kaunistatud ning neile peetakse pikem teenistus.

Keiser maetakse Rhaentiumi surnulinna, kuhu on maetud kõik eelnevad keisrid.

Pühad

Impeeriumis tähistatakse aasta lõppu ja algust, valitseva keisri sünnipäeva, aastaaegade vahetumist ja mitmeid ajaloolisi päevi. Samuti on igal jumalal oma päev. Pühadel on tavaliselt lühemad tööpäevad. Aasta keskel ehk suvel on peonädal, millal terve Impeerium peab pidu ja korraldatakse erinevaid üritusi.

Tähistatakse ka pereliikmete sünnipäevi, tavaks on õnnitleda ja soovida head järgnevaks aastaks.

Tervitamine ja tutvumine

Tervitatakse ruumi sisenemisel või kuhugi saabumisel. Esimesena tervitatakse võõrustajat või esimest vastutulijat. Viisakas on tervitusele vastata. Valituid tervitatakse esimesena, ent Valitu võib otsustada, kas ta sellele vastab.

Tutvumisel esitletakse ennast nimepidi ja surutakse kätt (välja arvatud Valituga). Tavaks on ka öelda, et miks ollakse vastaval kohtumisel või teatud paigas. Pakutud käe mitte vastu võtmine või esitluse eiramine on üsna tugev solvang.

Füüsiline kontakt

Füüsilist lähedust esineb tavaliselt vaid pereringis või sõprade vahel. Teise isiku, eriti võõra tema loata puutumine on ebaviisakas. Äärmiselt lubamatu on Valitu puudutamine, kui tema pole esimesena kätt ulatanud. Loata teise puudutamise reeglit võib eirata ohuolukordades või kui on vaja kellelegi abi anda.

Romantilisest kontaktist on avalikult lubatud üldiselt vaid käte hoidmine. Rohkemat peetakse ebakõlbeliseks.

Relvadest

Kuna Impeeriumis siseelu on üpriski rahulik, pole relvad tavalised. Tavakodanikud üldiselt relva ei kanna. Relva kannavad valvurid, politseinikud ja hetkel ametis olevad sõjaväelased. Relva toomist külla või avalikku asutusse peetakse solvavaks, kuna see näitab, et ei usaldata külastatava koha turvalisust. Erand kehtib piirialadel, kus relva vööl kandmine on lubatud.

Erinevad

Kuigi moroiadel, lagaaridel ja vulveritel on ühiskonnas mõnevõrra erinev positsioon, tuleb ka neid siiski viisakalt kohelda ja see peegeldub ka igapäevases suhtluses. Sama käib theumiitide kohta.

Kultuur

Leontiidid on väga kultuurne rahvas. Impeerium rahastab iga aasta erinevaid kultuurivaldkondi ning samuti teevad seda ka maakonnad ja linnad.

Impeeriumis on rohkelt võimalusi oma vaba aega sisustada. Tänu trükipressile on raamatuid vabalt kättesaadavad. Eriti populaarsed on järjejuttudena kirjutatud sarjad. Ilukirjanduse žanre on palju, ent esineb omajagu ka spekuleerivaid raamatuid vabamaalaste või theumiitide kohta.

Spordihuvilised käivad kaarikuvõistlustel või gladiaatoreid vaatamas. Kihla vedamist esineb palju, kuigi see on rangelt reguleeritud.

Populaarne on nii professionaalne kui amatöörteater. Repertuaari kuuluvad nii tundidepikkused keerulised draamad kui ka lühemad komöödiad ja jandid.

Tavapärased on ka igasugused festivalid. Neid korraldatakse hea meelega tähistamaks linnale või külale olulisi sündmusi või näitamaks erinevate ametiisikute oskusi (näiteks käsitöölaadad). Tihti saab seal hästi süüa ja hea muusika järgi tantsida.

Peod on üldiselt suured, neid korraldatakse rahvamajades või väljakutel. Nädalalõppudel käiakse ka erinevates tavernades tantsimas või niisama märjukest joomas.

Majandus

Impeeriumi majandust reguleerib tõhusalt suur ametkond, kes saab oma käsud Rhaentiumis asuvalt majandusnõukogult. Majandusnõukogu paneb paika vääringute standardid ja gildide toodangu parameetrid. Impeerium kogub üldiselt kõige pealt mingisuguseid makse; saadyd maksuraha kasutatakse armee ja muude riiklike instantside käigus hoidmiseks ning sellega rahastatakse muuhulgas teede ehitust ja parandust ning muid sujuvaks eluks Impeeriumis vajalikke projekte. Osa maksutulust on määratud erinevate kultuurivaldkondade toetamiseks.

Kui alentid Alentumilt lahkusid, võtsid nad endaga kaasa tomatid, kartulid, kakao, tubaka, kohvi ja värvililled. Neid kõiki kasvatatakse istandustes ja neid tarbitakse ohtralt. Pärast rahulepingu sõlmimist on neist saanud suured ekspordiartiklid Vabadele Maadele. Samuti aretati jumalate õnnistusest saadud viljasorte.

Raha ja hinnad

Impeeriumis kasutatakse paberraha. Valuutaks on Impeeriumi staurus. Seda on käibel 1, 5, 10, 25, 100, 500 vääringus.

Hinnad tavernades

Varustus

Teenused ja palgad

Vahetuskursid:

Poliitika

Impeeriumit valitseb ainuisikuliselt keiser. Teda abistavad Valitud.

Võimulolev dünastia on Impeeriumi algusest olnud Leonteides.

Keiser

Keiser on alati Valitu, aga ta ei pruugi olla eelmise keisri sugulane. Sellest hoolimata liidetakse troonile tõusev keiser alati Leonteidese dünastiaga ja tema eelmine nimi kustutatakse. Samuti saab ta enesele keisrinime, mille ta valib saja püha nime seast. Keiser valitseb surmani.

Keiser selgitatakse välja Valitute hulgast erinevate katsete ja ennete lugemise abil mitmekümne kandidaadi seast. Need kandidaadid on tavaliselt oma perekondade poolt ette valmistatud Valitud, keda on kasvatatud teadmises, et ühel päeval võib ka neil olla võimalus saada rahva esimeseks teenriks ehk keisriks. Uue keisri leidmisel antakse sellest kogu linnale teada ja järgnevad nädalapikkused pidustused üle terve Impeeriumi.

Keiser on ainuke, kellel on võim ja luba nimetada uusi Valituid, muuta või peatada nii senati kui sinodi edikte ja seaduseid, nimetada sõjaväe, sinodi ja senati juhtfiguure ning korraldada ümber Impeeriumi elu.

Praegune keiser on Relagin II Leonteides. Rahvasuus nimetatakse teda “Rahu Toojaks”. Keisrist kõneletakse üldiselt kasutades tema erinevaid tiitleid, aga tema nime ei nimetata mujal kui tseremooniate ajal. Tavarahvas ütleb üldiselt “keiser + mõni positiivne omadussõna”.

Senat

Keisrist järgmine võimuinstants on senat. Sinna kuulub 88 Valitut, kaheksa iga maakonna kohta, ja seda juhib keisri poolt ametisse nimetatud spiiker, kes vannutatakse ametisse uue keisri troonile tulemisel või eelmise spiikri surma korral. Tema tööks on juhtida senati istungeid ja kinnitada hääletustulemused ning langetada otsus, kui hääled on tasavägised.

Senat loob ja parandab seadusi, vaatab üle ja kinnitab vastavate ametnike esitatud Impeeriumi aastase eelarve ning tegeleb Impeeriumi valitsemise igapäevadetailidega. Senati liikmed valivad hääleõiguslikud kodanikud iga kaheksa aasta tagant. Kuna tavaliselt hääletatakse nende poolt, kelle tegevust on näha olnud oma kodupiirkonnas, on üldlevinud tõdemus, et mingis maakonnas teenimine on tee senatisse. Igas maakonnas ja Rhaentes valitakse kaheksa esindajat.

Hääleõiguslikud kodanikud on kõik täiskasvanueas ehk 16-aastased alentid, keda pole häbimärgistatud. Theumiitidel ja serviilidel hääleõigust ei ole.

Ülemkohus

Teine poliitiline instants on ülemkohus. Sinna kuuluvad kaheksa keisri poolt nimetatud Valitut, kes teenivad üldiselt kas surmani või keisri vahetuse tõttu erru saatmiseni. Ülemkohus mõistab kohut Valitute üle ning tegeleb riigireetmise süüdistustega. Kui ülemkohus ei suuda otsust teha ja on tasavägine, langetab otsuse keiser.

Nii senat kui ka ülemkohus elavad ja töötavad Rhaentiumis.

Theumiitide esindus

Lisaks on keisri nõuandjate seas ka kuus theumiiti, kes on Impeeriumis asuvate allikate esindajad. Nende ülesandeks on suhelda Impeeriumiga theumiitide nimel. Saadikute positsioon palees oleneb tugevalt keisri meelestatusest theumiitide suhtes ja on seetõttu ajalooliselt varieerunud.

Ametnikud

Impeeriumi ametnikud on need, kes suurt organiseeritud masinavärki käimas hoiavad. Ametnikuks võib saada iga täiskasvanud häbimärgistamata kodanik, kuigi lagaarid, moroiad ja vulverid ei saa ametiredelil eriti kõrgele tõusta. Ametnikuks saamiseks on vaja läbida eksamid, et pääseda vastavasse asutusse, kus õpetatakse kõike, mida ametnik oma töö tegemiseks teadma peab (arenenud matemaatika, kalligraafia, ajalugu, seadused jmt). Neid asutusi on kõikjal üle Impeeriumi, kuid kõige kõrgema taseme ametnikke koolitatakse ainult Rhaentiumis.

Esimesest tasemest piisab, et töötada oma kodukohas kellegi teise juhtimise all. Ent eksamite süsteem on keeruline ja lai, kõige kõrgemaid neist suudavad läbida ainult vähesed, kes saavad siis au töötada keisri ja Valitute heaks.

Pärimus

Impeeriumi rikkalik pärimusvara sai oma alguse vanast Alentumist. Tänaseni on säilitatud ja ümbersõnastatud juba seal alentide ajalugu käsitlenud kirjalikke tekste. Üldiselt tähendatakse ja kirjutatakse kõik üles. Enamus tekste on ka lihtrahvale kättesaadavad. Tavalised on lood ajaloolistest isikutest ja nende tegudest, esineb ka oma jagu muinasjutte erinevatest Theumal kohatud olenditest ja nähtustest.

Rahvastik

Impeerium: 21 566 000 miljonit

Maakonnad ja pealinnad:

Aren: 54 000 Telit: 36 000

Religioon

Religioon on Impeeriumis tähtsal kohal; tänu jumalatele on Impeeriumi olemasolu võimalik, nende õnnistused aitavad sellel õitseda ja needused on kuni hiljutise ajani aidanud vastu seista Vabade Maade rahvaste vastu.

Jumalaid kujutatakse alati looritatuna, sest nende palged on liiga võimsad, et ükski surelik neid näha võiks. Ka nende saadikud ja teenrid on nõnda kaetud. Nende mingil muul viisil kujutamine on hereesia. Legendi järgi elavad jumalad Theuma kõrgemail mäel ja jälgivad sealt surelike elusid.

Maapeal on jumalate tahte väljendajateks nende preestrid ja mõnikord väga harva nende saadikud.

Impeeriumi jumalad on:

Malakhim

Tiitlid: Tasakaalu Hoidja, Seaduste Kilp
Sümbolid: kaalud, kirjutussuled, pitserid, sauad, baldahhiinid, valguskiired
Valitsusala: kord, seadused, tasakaal, lepingud, poliitika, aadlikud
Vastand: Ban-Mawr
Voorus: austus
Värvid: kollane, lilla, tumepunane

Ametnike, kohtunike ja juhtide jumal. Tema preestrid jälgivad, et seadused oleksid omavahel kooskõlas. Malakhimi õnnistus on lepingute siduvus ja Impeeriumi teenrite vastutus ametimärkide näol.

Keteos

Tiitlid: Lõppude Vardja, Esimene Surnu
Sümbolid: tähed, noad, uksed, luud
Valitsusala: surm, öö/varjud, lõpp, moroiad, lagaarid
Vastand: Lir-Neth
Voorus: minna laskmine
Värvid: must, kollane, valge

Surnute jumal. Tema preestrid valvavad surijate ja surnute järele ning jälgivad öiseid tähti. Keteose õnnistus on hingede minek pärast surma Jumalamäele.

Atrepe

Tiitlid: Teadjate Kaitsja, Mälestuste Vaataja
Sümbolid: raamatud, rullid, mõõteriistad, silmad (tavaliselt rohkem kui üks), korrapärased kujundid
Valitsusala: teadmised, informatsioon, tarkus, mõõdud, pühakud
Vastand: Vael-Ser
Voorus: mäletamine
Värvid: hall, oliivroheline, helesinine

Akadeemikute, ajaloolaste ja teadjate jumal. Tema preestrid säilitavad vanimaid ürikuid ja rulle. Atrepe õnnistus on teadmiste leidmine.

Parendi

Tiitlid: Teenäitaja , Vetevalvur
Sümbolid: liivakellad, veetilgad, kalad, paadid, rattad, lehvikud, linnusuled, lambid
Valitsusala: rändajad, jõed, linnud, aeg, muutused/tsüklid, geograafia
Vastand: Arim-Wol
Voorus: paindlikkus
Värvid: sinine, heleroheline, meresinine

Rändajate, kaupmeeste, kullerite ja postitoojate jumal. Tema preestrid jälgivad ilma. Parendi õnnistus on asjade liigutamine ja mõnikord ka ilma mõjutamine.

Terhent

Tiitlid: Päikeseratsanik, Mägede Vanim
Sümbolid: igasugused relvad, kettad, kiired, mäed, lipud
Valitsusala: sõda, päike/valgus, jõud, relvad, mäestikud
Vastand: Nal-Mat
Voorus: vaprus
Värvid: tumepunane, kollane, hall

Sõdurite kaitsejumal. Tema preestrid õnnistavad sõdureid ja innustavad neid lahinguväljadel. Samuti kannavad nad edasi vanu võitluskunste ja muid teadmisi. Terhenti õnnistus on vaprus lahingus ja jõud võitlemiseks.

Sulenis

Tiitlid: Esimene Looja, Varanduste Leidja
Sümbolid: igasugused tööriistad, kivimid ja juveelid
Valitsusala: tööstus, looming, maavarad, värvid
Vastand: Rhen-Apa
Voorus: töökus
Värvid: pruun, tumehall, oranž

Kõigi käsitööliste kaitsejumal. Tema preestrid valvavad iidseid käsitöökunste ja artefakte. Sulenise õnnistus on Impeeriumi maavarad.

Baruna

Tiitlid: Linnade Hing, Soojahoidja
Sümbolid: katused, sambad, mündid, erinevad muusikariistad, kett/sõlmmustrid, peekrid
Valitsusala: linnad, kultuur, suhted, tuli, alkohol, raha, muusika
Vastand: Zer-Nim
Voorus: sidemed
Värvid: virsikoranž, lilla, hall

Kõikide meelelahutajate ja rahakäsitlejate kaitsejumal. Tema preestrid hoiavad muusika, luule ja muu kultuuri saladusi. Sellele lisaks sõlmivad nemad abielusid (kuigi lisaks on otse loomulikult vaja abielu registreerida ka Impeeriumi Perekonnaseisuametis). Baruna õnnistus on Impeeriumi rahasüsteem.

Darsilis

Tiitlid: Elavate Kaitsja, Alguste Isand
Sümbolid: seemned, puud, viljad, konnad, veised
Valitsusala: kõik elavad, muld, ilm, ravi, algus
Vastand: Eil-Gann
Voorus: abistamine
Värvid: roheline, pruun, hall

Kõikide elavate, eriti laste ja maaharijate kaitsejumal. Tema preestrid ravivad raskelt haigeid ning haavatuid ja õnnistavad maad. Darsilise õnnistus on maa viljakus.

Pühakutest

Peale jumalate austatakse ka pühakuid. Pühak on alenti, kes on teinud midagi väga olulist või näidanud eeskuju oma tegude ja lojaalsusega. Pühakuks nimetatakse alati postuumselt, otsuse viib läbi ja kuulutab välja sinod koostöös Atrepe preestritega. Pühakute nimed kantakse Õnnistatute Raamatusse Atrepe peatemplis.

Pühakuid on palju, viimase lugemise ajal üle 500, ning igaüks neist valvab ja kaitseb mõnda väikest aspekti Impeeriumi elust nii nagu nad tegid seda oma elu ajal. Neist mitmele on pühendatud oma ordu ehk grupeering, mille liikmed on pühendunud selle pühaku eeskuju jälgimisele.

Pühakuid:

(OG: Soovi korral võivad mängijaid neid tegelase jaoks ise juurde mõelda.)

Preestriks saamine

Preestriks võib saada iga mitteabielus täiskasvanud alenti, kes pole moroia, lagaar või vulver. Selleks peab ta kõigepealt kõnelema valitud jumalat teenivate preestritega, kes viivad läbi talle seatud katsed. Kui ta läbib katsed edukalt, saab temast noviits. Noviits teenib vähemalt aasta, üldiselt aga kaks-kolm aastat, kuni ta on näidanud, et suudab täita temale esitatud nõudmised.

Nõudmised on järgmised:

Pärast seda peab noviits läbima katse, millest pole teada muud, kui et selle läbimiseks on tarvilik kasutada kõiki oma teadmisi ja oskusi. Katsest läbi kukkunud saadetakse templist minema ning neid ei võeta enam noviitsiks mitte ühegi teise jumala templisse. Testi läbinud ülendatakse lihtreestriks ning nad saavad salajase tseremoonia käigus oma jumala sümboli ja koos sellega võime kasutada talle lubatud maagiat. Rohkem kui 30 aastat teeninud vaimulik nimetatakse vanempreestriks. Teenistus kestab surmani.

Igal preesterkonnal on oma tiitlid, mida kasutatakse vaid omavahel. Tavakodanikud kasutavad preestri poole pöördumiseks tiitlit ‘õnnistatu’ + preestri nimi.

Iga jumala preesterkonnal on erinevad ülesanded, aga kõiki ühendab pühendumus jumalate teele ja ühiskonna heaolu. Ideaalne preester inspireerib tavakodanikke enda ümber ja hoiab kõrgelt au sees oma jumala voorust. Preester ise ei ole püha, kui välja arvata tema aigis, aga enamus pühakutest on olnud preestrid.

Preester peab järgima oma jumala eeskuju ja tõekspidamisi, või ta võib kaotada oma võimed kas mõneks ajaks või igaveseks.

Sinod

Sinod ehk preestrikogu on kõrgeim usuline instants Impeeriumis. See koosneb 88 preestrist- iga maakond saadab kaheksa preestrit esindamaks oma usulisi huvisid. Saadetud preestrid on alati vanempreestrid ning nende ametiajaks on kaheksa aastat, pärast mida määratakse järgmine esindaja. Esindaja valib maakonna kõrgeima templi juhtkond ja kandidaadi sobivuse kinnitab usuvalvur.

Usuvalvur on keisri poolt ametisse määratud vanempreester, kes vastutab sinodi istungite toimumise ja usuliste ediktide kinnitamise eest. Samuti on tema kohus langetada otsus, kui sinodi hääled on võrdsed. Üldiselt on usuvalvuri tiitlit kandnud Malakhimi preestrid, aga on olnud ka erandeid. Teenistusaeg on tavaliselt elu lõpuni. Usuvalvur nimetatakse kas eelmise surma või keisri ametisse astumise korral. Harva on olnud ka juhuseid, kus keiser võtab usuvalvuri tiitli ära ja määrab ametisse uue isiku. See toimub ainult väga suure rikkumise puhul.

Sinodi mõjualasse kuuluvad kõiksugused religioossed küsimused ja oma otsuseid tehes tuginevad nad seadustele ja oma tarkusele. Keisril on õigus sinodi edikte muuta või tagasi lükata, aga seda peetakse üldiselt liigseks sekkumiseks.

Lõpetuseks

Õnnistust soovides võib palvetada jumala poole, kelle valdkonnas õnnistust palutakse. Tõhusamaks peetakse aga templisse ohvri viimist ja seal palvetamist. Mõnikord võivad preestrid seada palujale aga ülesande, mille täitmine valmistab jumalale meelehead. Tihti sisaldab see pikemat palverännakut. Seda võivad nad seada ka siis, kui preester tunneb pihi vastuvõtmisel, et pihtija on jumala vooruse vastu eksinud ja väärib võimalust seda heastada.

Peale kõige eelmainitu õnnistavad preestrid ka erinevaid esemeid, näiteks amulette, mida antakse valitud isikutele kingitusteks pühade aegu või teenete vastu.

Pärast rahu tegemist on põhimõtteliselt lubatud ka Vabade Maade jumalate teenimine, aga üldiselt teevad seda ainult Impeeriumis elavad vabamaalased. Hetkel neil ei ole ametlikke templeid.

Sõjandus

Impeeriumil on elukutseline sõjavägi, mille liikmete arv koos piirivalvega on umbes pooleteise miljoni ringis, kuid täpne arv on salastatud. Sõjaväega liitumine on vabatahtlik ja on paljudele võimalus lahkuda lihtsama elu juurest. Liitumisel nõustub isik teenima 30 aastat või kuni surmani. Oma varustuse saab ta sõjaväelt. Pärast 30 aastat on võimalus minna erru ja asuda elama vabalt valitud kohta Impeeriumis, kuhu talle määratakse maatükk. Mitmed aga eelistavad teenimist jätkata.

Suurim lahingüksus on leegion; see sisaldab alati jalaväge (mis moodustab üksusest enamuse), ratsaväge, sõjamasinaid ja abivägesid. Üldiselt on leegionis umbkaudselt 10 000 sõdurit ja sõjaväes umbes 100 leegioni.

Sõjaväe kõrgeim juht on keiser ja tema otsuste täideviija ning sõjaväe üldine ülevaataja ja käskude andja sõjas on strategos. Strategose määrab ametisse keiser, üldiselt kas eelmise erruminemise või surma tõttu. Tavaliselt saab selle au endale kõige silmapaistvama leegioni juht.

Praegune strategos on Peleias Lardon, Valara Leegioni endine juht, ametisse määratud aastal 2845.

Suurem osa sõjaväe ja sõdimise printsiipidest on pärandatud edasi Alentumi aegadest, mil vana Impeeriumi osad sõdisid teineteisega. Muudetakse ainult seda mis ei toimi. Erinevalt Alentumist on Leonte merevägi oluliselt väiksem ja seda rakendatakse peamiselt ranniku ja Selagi mere patrullimiseks.

Mõned tuntumad leegionid

Piirivalve

Piirivalvesse saab pürgida sõjaväega liitumisel, sinna valitakse parimad pärast vähemalt aastast teenistusaega. Piirivalve on ainuke üksus, mis pole jaotatud leegioniteks. Enne sõja lõppu oli piirivalve peamine ülesanne takistada mõlemapoolset väiksemat läbirännet. Pärast sõja lõppu on piirivalve peamiseks ülesandeks saanud korra tagamine piirialadel ja seal liikuvate isikute liikumislubade kontrollimine. Piirivalvel on õigus menetleda piirialadel toimunud pisemaid rikkumisi ja arreteerida rängemalt korda rikkunud isikuid. Piirivalve teeb koostööd Vabade Maade esindajatega ning lisaks ainult leontiididest koosnevate gruppide on loodud ka segagruppe, mis tegutsevad peamiselt piirkondades, kus kahe riigi rahvas on kõrvuti, nagu näiteks Areni ja Teliti asulates.

Ühiskond

Impeeriumi ühiskond meenutab üldiselt hästi toimivat masinat, kus igaühel on oma koht ja ülesanne. Olulisim on see, kuidas üksikisik saab Impeeriumile kasulik olla ja kui hästi ta teenib keisrit.

Rahvas jaguneb põhimõtteliselt kaheks. Tugeva enamuse moodustab tavaklass, kuhu kuuluvad kõik mittemärgitud alentid. Vähemus on ülemklass ehk Valitud, kes on märgitud keisri suva järgi ja kellel on eriline elutee.

Gildid

Gildid on nii öelda ametiühingud, mis ühendavad sama elukutsega isikuid. Gildid reguleerivad kutsestandardeid ja seisavad hea oma liikmete töötingimuste eest. Gildid on esindatud üle terve Impeeriumi ja neid on väga erisuguseid. Üldiselt juhib gildi tegevust gildi peakorteris resideeruv gildikogu, mis koosneb selle ala meistritest.

Gildiga liitumise lihtsus sõltub sellest, millise gildiga on tegemist. Mitmed peenemad gildid seavad ranged tingimused liitujatele ja kõigi soovijaid ei võetagi vastu. Seetõttu võib täheldada, et ühe konkreetse elukutse esindajatel võib olla valik mitme gildi vahel.

Tavaks on, et gildi liikmed maksavad igaaastast liikmemaksu. Seda raha kasutatakse gildi elu ja ruumide edendamiseks. Kokkutulekuruume või majasid on tavaliselt kõigis suuremates linnades.

Mõningaid gilde:

Kõiki nendest ühingutest ei kutsuta gildideks, esineb ka teistsuguseid nimetusi. Peale järelmainitute on Impeeriumis ametlikus kirjas üle kolmesaja gildi.

Voorused

Impeeriumis on olulised järgmised kaheksa voorust:

Erinevad ja nende kohtlemine

Kõik Impeeriumis elavad lagaarid, moroiad ja vulverid peavad olema registreeritud. Registreerimist põhjendatakse sellega, et kõik peavad teadma, kellega nad läbi käivad. Samuti seab eristaatus teatud piirangud edasisele elule ja ametitele, mida isik pidada võib.

Kuigi serviilid on loodud alentide hingedest, muudab loomisprotsess neid sedavõrd, et üldiselt ei loeta neid enam alentide hulka. Serviilidesse suhtutaksse viisakalt, kuid natuke kui kelleltki laenatud tööriistadesse.

Vanaverelise sündimist peetakse üldiselt heaks endeks, eriti kui sünd toimub peres, kus kumbki vanematest pole ise vanavereline. Seda juhtub siiski harva. Vanavereline alenti võib kogeda liigset hellitamist ja positiivset tähelepanu, kuna ka vanaverelise tundmist peetakse nii öelda õnneasjaks. Selle tõttu kogevad mitmed vanaverelised, et neid eelistatakse suunata pigem õppima ametit, mis on ohutum. Sellele vaatamata leidub sõjaväes teenivaid vanaverelisi.

Seadused ja karistused

Seaduse ees on kõik võrdsed, hoolimata ametist, rikkusest või sidemetest. Seadustik loodi Impeeriumi algusaegadel ja see on seisnud enamvähem samana kuni rahu sõlmimiseni. Seadusi määravad vastavad eksamid läbinud kohtunikud, kes on saanud kõrgeimalt kohuselt tegutsemisloa.

Kergete rikkumiste eest, nagu solvamine, pisivargused, pisipettused, on karistuseks üldiselt trahvid või ühiskondlik töö, mis tavaliselt tähendab teatud arvu tunde palgata töötamist.

Suuremate rikkumiste eest, nagu näiteks suuremad vargused ning korruptsioon, antakse rikkuja ettemääratud ajaks Malakhimi preestritele teenijaks. Üldiselt on karistuse pikkuseks aasta või paar, aga mõnikord tuleb teenida oluliselt kauem.

Ränkade isikuvastaste kuritegude eest, nagu piinamine, tahtlik vigastamine või mõrv, määratakse rikkuja mitmeks aastaks sunnitööle ja ta häbimärgistatakse. Häbimärgistamine tähendab, et karistatu ei saa enam kunagi olla täielikult ühiskonna osa, kuna keegi ei usalda nõnda märgistatud isikut.

Suurim kuritegu on riigireetmine ja selle karistuseks on hukkamine. Surmanuhtluse võib määrata ainult kõrgeim kohus. Riigireetmise alla kuuluvad plaanid haavata Impeeriumi, keisrit, Valituid, samuti kuulus selle alla enne rahu sõlmimist igasugune koostöö Vabade Maadega ja nende heaks spioneerimine.

Valitud (ei ole mängitav tegelasklass)

Ülemklassiga liitumine on harv. Alenti, kes on teinud midagi väga erakordset, mis väärib keisri tähelepanu, võidakse arvata Valitute sekka. Selle korral saab ta uue nime ja tema vana nimi kustutatakse kõikidest dokumentidest. Samuti peab ta loobuma oma peresidemetest, oma lastest ja vanematest. Valitakse erilise esemega, mis loob uuele Valitule maagilise sisalikukujulise märgi. Kui kaks Valitut lapse saavad, on ka laps selle märgiga.

Ülemklass tegeleb poliitika, seadusloome ja otsuste tegemisega. Valituid on vähe ja selletõttu on äärmiselt oluline, et nende vereliinid püsiksid tugevad. Vereliinide sobitamise ja kaardistamisega tegelevad vanimad paleerahva seast, ka see on üks nende ülesannetest.

Valituks olemine ei ole kerge, hoolimata austusest, millega neid koheldakse. Nad peavad mõistma Impeeriumi kõiki tegevusalasid, piirkondi, elanikke, kõiki üksikasju. Kuna nendest saavad seaduseloojad ja kõrgeimad kohtunikud, läbivad nad karmi kooli selleks, et nad teaksid piisavalt, et oma otsuseid õiglaselt teha.

Mõned Valitutest elavad pealinnas palees ja moodustavad osa keisri õukonnast. Enamik Valituid elab aga koos peredega üle kogu Impeeriumi laiali ja tegelevad linnade ning linnakohtute juhtimisega.