Theuma

Theuma looduskaart

Sisukord

Mandrist

Theuma on manner, kus toimub meie mängusarja tegevus.

Kunagi leidus seal rikkalikult kuue elemendi allikaid, millest sündisid theumiidid, ja linnu, milles nad elasid. Pärast alentide randumist ja sõda enamus theumiitide tsivilisatsioonist kadus. Manner on muutunud ühenäolisemaks, kuigi on alasid, kus leidub veel peidetud varemeid ja varandusi.

Theuma kliima on parasvöötmeline, kui mõned erandid välja arvata. Mõnes kohas on kogu aeg sama kliima ja seal üldiselt ei elata, aga uuritakse pingsalt samasuguse kliima mõju erinevatele asjadele.

Impeeriumi ja Vabade Maade aladel on erinev maastik. Impeerium hõivab hetkel kaks kolmandikku mandrist. Enamus sellest on katalogiseeritud, organiseeritud, kaardistatud ja kaetud toimiva teedevõrgustikuga, mis ühendab linnu ja asulaid. Metsad on üles loetud ja neid raiutakse ainult raiekvootide järgi. Suur osa maast on põldude all, erinevaid kultuure kasvatatakse seal, kus nende kasv on optimaalseim. Impeeriumis asuvad praktiliselt kõik mandri tõelised linnad.

Vabadel Maadel on mets tihedam, kuigi esineb ka põllumajandust. Sealne rahvastik paikneb oluliselt hõredamalt ja neid on ka vähem, üks neljandik mandri rahvaarvust. Linnu esineb, aga need ei ole nii suured kui Impeeriumi omad.

Maavarasid oli ja on rikkalikult. Kuigi paljud apeironimaardlad on tühjaks kaevatud, kiputakse seda alatasa juurde leidma, eriti Vabadel Maadel. Peale apeironi on ka muid eriomadustega kive ja metalle.

Allikad

Eraldi äramärkimist väärivad allikad. Need on elemendijõu poolt mõjutatud alad, kus loodusseadused töötavad elementide järgi. Neis paigus tekib juurde uusi theumiite. Enamus theumiitidest elavadki oma elemendi allikas. Sellest väljumiseks on neil vaja kesta, et nad ei kahjustaks maastikku ja teisi oma võimetega. Allikate umbmäärane asukoht on teada, aga nendes kaua viibimine on alentidele ohtlik ja tihti ka surmav. Hetkel pole veel leiutatud kesta, mida nemad võiksid kasutada allikas viibimiseks.

Templid

Loodusseadusi eiravad teatud ulatuses ka jumalate templid, altarid ja muud neile piisavalt tugevalt pühendatud paigad. On jumalaid, kelle mõjualas viibides kõik relvad roostetavad või ükski küünal ei kustu, üksi haav ei lähe mädanema või kõik kõnelevad samas keeles.

Loomad

Peale alentide ja theumiitide elab Theumal ka muid olendeid.

Alentid peavad koduloomadena pigem väikeseid sigu ja kitsi, kuigi esineb ka kasse, koeri ja sisalikke. Hobuseid eksisteerib, aga mitte arvukalt (kasutatakse peamiselt sõjaväes). Leidub ka veiseid, keda süüakse ja kasutatakse põllutöödel. Peamiste veoloomadena kasutatakse hoopiski loomakujulisi serviile.

Taimed

Impeeriumi poolel on enamus taimedest kultiveeritud, neid kasvatatakse sellises koguses nagu Impeeriumil vaja on. Üks olulisemaid tuluallikaid on värvililled, nendega värvitakse kangaid ja muid kaupu.

Piirialadel ja Vabadel Maadel kasvab rohkem metsikuid taimi. Mitmed neist on väga kasulikud ja mitmed ettevaatamatule mürgised. Seetõttu on taimede korjamine lausa omaette amet, millega hoolikas korjaja võib hästi ära elada.

Piirialad

Piirialade alla arvestatakse Impeeriumi ja Vabade Maade piirist mõlemale poole jäävat 10-25 kilomeetri laiust ala. Piir ise on tähistatud mõlema poole piirimärkidega. Selle umbkaudne pikkus lõunast põhja on 1600 kilomeetrit.

Piirialadel on mõlemas riigis eristaatus ja siia on mõlemast saabunud palju asunikke. Seadustik pole veel täielikult olukorrale järele jõudnud, aga hetkel kasutatakse mõlemal pool ajutise lahendusena seaduselisasid. Piirialadel tohivad liikuda kõik mittetagaotsitavad isikud, kui nad on saanud liikumisloa.

Liikumisloa saamiseks tuleb külastada piiriametnikke. See protsess võib olla kergem või raskem, olenevalt sellest, kas suudetakse kohtuda mõlema poole esindajatega. Üldiselt kujutab see endast lühikest intervjuud otsustava ametnikuga ja vajalike dokumentide allkirjastamist. Liikumisluba on üldiselt eeldus karavanidega liikumiseks. Piiriametnikel on ka voli menetleda esimese astme rikkumisi.

Piirialas kehtivad mõlema poole valuutad.

Nagu ka mujal, on vägivald teiste vastu keelatud. Lubatud on tunnistajatega mõõduvõtud, kus on fikseeritud ka mõõduvõtmise ulatus (üldiselt esimese tõsise haavani), pärast mida loetakse olukord lahendatuks. See kehtib pigem kergete tülide puhul.

See aga ei tähenda, et piirialadel oleks täiesti ohutu. Üldiselt ei soovitata üksi reisida, nii on võimalik langeda röövlite kätte, kes õnnetu paljaks varastamise järel ka mõnikord ta elu võtavad. Sellepärast liiguvad karavanid valvuritega ja mitmed veteranid teenivad elatist reisijate eskortimisega.

Ajaarvamine

Kasutusel on ühtne kalender ja meie maailmas tuntud ajaarvamissüsteem 365-päevase aastaga, kus iga viies on liigaasta (liigpäev lisatakse viimase kuu lõppu). Aastas on kaksteist kuud. Ühes kuus on kolmkümmend päeva (jaanuaris, märtsis, mais, juulis ja septembris on kolmkümmendüks päeva). Ühes nädalas on kaheksa päeva.

Impeeriumis on kuude nimetusteks jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november ja detsember.

Vabadel Maadel on kuude nimetusteks alguskuu, küünlakuu, hangekuu, mahlakuu, lehekuu, suvekuu, heinakuu, lõikusekuu, sügisekuu, vihmakuu, külmakuu ja talvekuu.

Päevade nimed: tasupäev, teinepäev, kolmapäev, neljapäev, jaksupäev, valvepäev, eelpäev, puhkepäev.

Keeltest

Mängus kasutatavad keeled on eesti ja inglise keel. Mängusiseselt tähistavad need kahte alenti keele dialekti. Üldiseks mängukeeleks on eesti keel, inglise keelt kasutame juhul, kui kohal on inimesi, kes eesti keelt ei räägi.

Olemas on ka muid keeli ja tähestikke, mida kõik ei mõista. Need on eraldi ära toodud.

Mõõtühikud

Lihtsuse huvides on kasutusel standardne meetermõõdustik ja võib kasutada meie maailmas tuntud termineid.

Statistikat

Impeeriumi ja Vabade Maade täpsem statistika on ära toodud neid kirjeldavates artiklites.

Suhtumisest

Kuigi Impeeriumi ja Vabade Maade vahel on rahu, esineb elanike seas erinevaid suhtumisi. Enamus asukaid on üles kasvanud sõja ajal ja kuigi neile on kergenduseks, et sõda on nüüd lõppenud, on eelarvamused ja hirmujutud visad hääbuma. Samas on ka neid, kelle jaoks pakuvad rahu ja piirialad võimalust avastada seninägematut maad.

Valige oma suhtumine ise ja tegelasele meelepäraselt.

Alentid

Alenti - Alentumilt pärit

Üldine info

Alentid on Alentumilt pärit humanoidne rass, kes põlvnevad Alentumil elanud sisalikest. Enne Alentumilt lahkumist meenutasid nad neid oluliselt rohkem, neil olid ihukarva soomused ja teistsugused silmad. Theumale elama jäädes hakkas aina rohkem lapsi sündima sellistena, nagu on alentid tänapäeval. Neid väheseid, kes veel meenutavad vanu alentisid, nimetatakse vanaverelisteks.

Nad moodustavad suure enamuse ehk 95% Theuma rahvastikust. Nende alaliigid (ehk moroiad, lagaarid, vulverid ja vanaverelised) moodustavad kõik kokku ehk 5%, kui sedagi. Täpsem statistika on ära toodud Theumat kirjeldavas artiklis.

Omadused

Alentid ei ole sündides maagilised nagu theumiidid. Nad saavad aga kasutada jumalate maagiat, apeiromantiat ja ruunikunsti. Nad on füüsiliselt ja vaimselt vastupidavad. Elu jooksul võivad nad muutuda vulveriks või pärast surma moroiaks või lagaariks. Samuti saab alenti hinge kasutada serviili loomiseks. (Sellest pikemalt muude olendite artiklis).

Mõned alentid on sünnist saadik vanaverelised. See annab neile veidi teistsuguse välimuse, kiirema taastumisvõime ja mõnikord ka muid omadusi. Samuti on neil võrreldes teiste muutunutega erinev ühiskondlik positsioon (sellest pikemalt Impeeriumi ja Vabade Maade artiklites).

Elutsükkel:

Tavaline alenti elab üldiselt 100-aastaseks. Alentid on elujõulised enamuse oma elust, nõrgenemine algab tavaliselt 80-ndate eluaastate jooksul. Nende elutsükli algus on inimesele üsna sarnane, aga nad muutuvad suguküpseks üldiselt alles 16-ndast eluaastast. On ka juhuseid, kus see võimekus saabub varem. 20-ndate eluaastate alguseks on alenti üldiselt füüsiliselt välja arenenud. Viljakus hakkab nõrgenema 60-ndate eluaastate jooksul, mis väljendub tavaliselt lihtsalt viljastamise ebaõnnestumises.

Paljunemine

Paljunemises ei ole soolisi erinevusi. Kõigi alentide kõhuõõnes on reproduktiivmaterjali eritavad näärmed, kõik alentid on võimelised nii oma materjali teisele andma kui ka teise materjali vastu võtma ja sellest sündivat last kandma. Rasedus kestab tavaliselt 10 kuud.

Sündimisprotsess on üldiselt lühike ja kiire, kuigi ebamugav. Alati sünnib üks laps. Imikuna meenutavad alentid rohkem sisalikke, nad on karvutud ja neil on soomused üle terve keha ja saba. Tavaks on, et mõlemad vanemad kannavad vastsündinut kordamööda rinnapaunas, et ta saaks nende soojuses edasi areneda. Saba kukub ära üldiselt esimese elukuu jooksul. Soomused taanduvad esimese eluaasta jooksul nahaajamise kaudu.

Vanemate omadused kanduvad lastele edasi. Kui kaks vanaverelist saavad lapse, siis on ka laps vanavereline, sama kehtib vulverite puhul. Ka vulverite loomkuju võib lapsele edasi kanduda, seda on juba sündides näha. Kui ainult üks vanematest kannab mingit omadust, on 50% tõenäosus, et see kandub lapsele edasi.

Lagaarid ja moroiad ei saa enam paljuneda, kuna nende reproduktiivnäärmed ei suuda enam geneetilist materjali toota. Samuti on teada, et kaua teeninud preestrid ei ole selleks enam võimelised ja see pole ka ühiskondlikult aktsepteeritav.

Erinevused inimestest

Alentid on tugevamad ja neid on raskem tappa. Nende veri hüübib kiiremini ja šokk on aeglasem tulema, mis laseb neil kauem võidelda. Samuti paranevad nad kiiremini kui inimesed, väikesed kriimustused ja vigastused kaovad tundidega. Luud paranevad paari nädala jooksul. Siiski ei suuda nad tagasi kasvatada kaotatud jäsemeid. Samuti on nad võimelised paranema erinevatest ajutraumadest, mis inimese puhul oleksid pöördumatud. See võtab küll mitu aastat aega, aga on võimalik.

Alentidel on paksem nahk kui inimestel ja neid on võimatu selja tagant uimastada. Nad on võimelised üle elama ka näiteks kõri läbi lõikamise, ehkki ainult kiire esmaabi korral. Nad suudavad taastuda mürgitustest ja nakkustest, mis inimesi tapaksid, ning ka maagilistest rünnakutest, kuigi need jätavad arme, mis tavaliselt ei parane.

Nad on oluliselt viljakamad kui inimesed, enamus rasestumiskatseid õnnestuvad ja nurisünnitused on harvad.

Psühholoogiliselt on alentid samuti vastupidavamad kui inimesed. Neil esineb oluliselt vähem vaimuhaigusi ja muid vaimseid probleeme.

Välimus

Tavaline alenti ei ole inimesest eristatav, kui välja arvata see, et mõnedel neist esineb nahavärvi sisalikusoomuseid. Vanaverelised on selgemalt eristatavad, kuna nende soomused on erinevat värvi ja nende silmad võivad samuti olla väga teistsugused.

Theumiidid

Theumiidipilt

Theumiit - Theumalt pärit

Üldinfo

Theumiidid on Theuma põliselanikud, kes moodustavad mandri kogurahvastikust umbes 5%. Nad sünnivad elemendiallikast ja koosnevad ise täielikult puhtast elemendist. Olemasolevaid elemente on kuus: tuli, vesi, õhk, maa, valgus ja varjud.

Theumiidid on sootud, aga mõningates dialektides kasutavad nad enda kohta kõneledes erinevaid asesõnu (OG: mängija valib enda tegelasele meelepärase asesõna ise). Kuigi kõik theumiidid oskavad mingil määral elemente kasutada, sõltuvad iga üksiku theumiidi oskused tema andekusest, huvidest ja vastavast treeningust.

Omadused

Theumiidid ei saa vanduda truudust jumalale ega kasutada valemi- või ruunimaagiat. Samuti ei saa neid muuta moroiaks, lagaariks või vulveriks ning vaatamata sellele, et neil on hing, ei ole neist võimalik teha serviile.

Praegused theumiidid on oma esivanematest märgatavalt erinevad. Alentide saabumine laostas enamuse Theumast ning theumiitide elupaigad said rängalt kahjustada. Seetõttu on tänapäevased theumiidid oma eelkäijatest oluliselt nõrgemad. Ka nende eluiga on lühenenud: kui varem võisid theumiidid elada isegi kuni 500 aasta vanuseks, siis nüüd elavad nad enamasti kuni 150-aastaseks.

Seetõttu, et suurem osa Theumast pole enam elementidega kooskõlas, vajavad theumiidid allikast lahkudes kesta. Kest on turviseks, mis kaitseb theumiiti välisilma ja välisilma theumiidi eest. Lisaks aitab kest theumiitidel oma võimeid paremini kasutada ja suunata, kuna allikast väljaspool ei ole nende element nii tugevalt tajutav.

Elutsükkel

Theumiidid elavad üldiselt 150 aasta vanuseks. Kuigi theumiit saavutab humanoidse kuju paar aastat pärast ilmumist ja kasvab suureks üldiselt 15 aasta jooksul, jõuab ta oma tippikka alles umbes 30. aasta möödudes. Enamasti hakkab theumiit oma jõudu minetama 120. eluaasta paiku. Surmahetkel nende keha laguneb ja nad naasevad lähimasse allikasse.

Paljunemine

Theumiidid ei paljune omavahel, vaid sünnivad allikate südametest väikeste elemendikeradena. Tihtipeale sünnivad nad rühmade kaupa, kuni kümmekond theumiiti korraga. On teadmata, mis dikteerib theumiitide sünni ja rühma arvukuse.

Välimus

Kestata theumiit on särav humanoidne energiaolevus. Tema energia mõjutab ümbritsevat maailma, üldiselt laastavate tagajärgedega. Seetõttu kannavad theumiidid tavaliselt keha täielikult katvat kesta, mis võib meenutada nii turvist kui rüüd või segu mõlemast. Ka kestas olles särab veidi theumiidi energiat läbi, enamasti silmade kaudu.

Muud olendid

Theumal elab peale alentide ja theumiitide veel igasuguseid erinevaid olendeid. Mõned neist on alentide nii öelda alarassid, teised aga täiesti erinevad loodusjõudude poolt mõjutatud olendid.

Serviilid (e. konstruktid) (serviles/constructs) (ei ole mängitav rass)

Serviil on apeiromantia abil loodud olend, mille valmistamisel ankurdatakse kas looma või alenti hing apeironit kasutades metallist või kivist kesta. Väike kogus apeironit on kui serviili süda ning see teeb kesta kasutamise võimalikuks. Hinge kesta asetamise täpseid protsesse teavad vähesed.

Kuigi nad on apeironi abil loodud, ei oska serviilid ise maagiat kasutada. Nende iseloom ja vaimne võimekus sõltub serviili sisse asetatud hingest.

Üldiselt on serviil kellegi teenistuses, kuuludes tavaliselt mõnele asutusele või maagile. Mõned maagid rendivad elatise teenimiseks oma serviile teisele välja. Leidub ka serviile, kes on tööpostilt lahkunud ja maailma rändama läinud.

Vulverid (e. libad) (wulvers/weres)

Vulver on alenti, kes suudab esile kutsuda mõne looma omadusi. Loomkujule minekuga ilmevad alentil paar selle looma välimusele iseloomulikku elementi. Tavaliselt saab ta muutuda tagasi alentiks, aga on ka neid, kes on alatiseks loomsesse vormi kinni jäänud. Huvitaval kombel saavad vulverid võtta igasuguste loomade kuju, ka selliste oma, keda muidu Theumal ei esine.

Vulverid said pärimuse järgi alguse Vabade Maade jumala Nal-Mati needusest, mille too pani legendi järgi peale tema pühamut rüvetanud Impeeriumi sõdurite salgale. Needus hakkas nende kaudu levima ja seda ei õnnestunud enam peatada. Selle tõttu on vulverid Impeeriumis eriseaduse all, mis nõuab nende registreerimist ja seab nende tegutsemisele erinevaid piiranguid.

Vulverism levib hammustuse kaudu –kuigi kõik hammustada saanud ei muutu vulveriks– ja sellele ei ole ravi. Vulverismile on immuunsed theumiidid ja serviilid ning moroiad, lagaarid ja vanaverelised, aga ka preestrid.

Alentivormis vulveril ei ole erilisi omadusi. Loomavormis vulver omandab aga loomsed tunnused, nagu näiteks karvkate, pikemad kihvad, küünised või saba. Kuigi tunnused erinevad vulveriti, on need üldiselt alati piisavalt nähtavad, et reeta nende loomus. Ka füüsilised võimed on individuaalsed: mõned on kiiremad, teised tugevamad või vastupidavamad. Muutumine ise võtab vähe aega (OG: sõltub sellest, kaua mängijal läheb aega, et kostüümielemendid selga panna)

Loomavormis on vulver teistele nakkusohtlik. On võimalik, et ärevas olukorras või lahinguhoos kaotab vulver kontrolli oma tegude üle. Mõnikord tähendab selline hoog seda, et vulver säilitabki alatiseks oma loomsed tunnused.

Moroiad (e. kooljad) (moroia/draugr)

Moroia on alenti, kelle hing pole suremise hetkel kehast lahkunud. Nad ei sure vanadusse ega saadud haavadesse- isegi siis, kui moroial pea maha raiuda, piisab pea tagasipanekust, et too saaks edasi tegutseda. Nad pole võimelised saama lapsi, teenima ühtegi jumalat preestrina ega muutuma vulveriks. Samuti ei saa moroia hinge asendada serviilikesta sisse.

Moroia keha on võimalik mingil määral taastada, selleks vajalikud oskused on vaid surmajumalate preestritel. Juhul, kui moroia kogu keha elemendipuhangu või millegi muu plahvatuslikuga hävitatakse, tekib moroiast üsna kindlasti raika.

Üldiselt lastakse õnnetuse tagajärjel tekkinud moroiadel ühiskonnas edasi elada, aga enamustesse ametitesse neid ei soovita. Ent kui moroia on tekkinud väekasutajast, otsitakse ta kiirelt üles ja hävitatakse.

Vabamaalaste termin sellise olendi jaoks on ‘kooljas’ (draugr).

Raikad (e. kummitused) (raika/ghosts) (ei ole mängitav rass)

Raikad on kehatud hinged, kes mingil põhjusel pole lahkunud. Üldiselt tekivad raikad ainult alentidest, peaasjalikult neist, kellel on elu jooksul midagi lahendamata jäänud. Raikad ei suuda elavat maailma väga palju mõjutada – nad on ehk võimelised liigutama pisemaid esemeid, kuid see on ka kõik – ning ka elavad ei saa neid mõjutada. Erandiks on surmajumala mõjuga paigad, kus piir selle maailma ja teispoolsuse vahel on õhem. Sellistes kohtades on võimalik, et raika suudab füüsilist maailma mõjutada, eriti tugevate tunnete mõju all olles.

Lagaarid (e. vereimejad) (lagars/bloodsuckers)

Lagaar on alenti, kes on põhimõtteliselt surnud. Lagaarid joovad erinevate võimete kasutamiseks ja oma haavade ravitsemiseks verd. Sarnaselt moroiadele ei sure nad vanadusse, kuid neid on elementidega võimalik haavata. Lagaarid on viljatud, nad ei saa muutuda vulveriks ega teenida jumalaid preestrina. Neile ei meeldi eriti päike, kuid see ei põleta neid.

Lagaar suudab teha teistest alentist samuti lagaari; see side annab loojale teatud ulatuses võimu oma loodu üle. Lagaari ei saa luua moroiadest, vulveritest ega vanaverelistest. Seaduse järgi on uute lagaaride loomine keelatud, kuid nende populatsioon ei tundu väga palju vähenevat.

Sarnaselt vulveritele ja moroiadele on nad Impeeriumis kohustatud ennast registreerima ja elama piirangute all.

Vanaverelised (The Old Blood)

Vanaverelised on üks alentide alaliikidest. Vanasti olid kõik alentid nende moodi, nüüd on neist saanud erand. Nad on tavalistest alentidest eristatavad selle järgi, et nende kehal on soomused, mis on tihti kirevavärvilised. Samuti võivad nende silmad meenutada sisalike silmi. Vanaverelised taastuvad vigastustest kiiremini kui tavalised alentid, aga on külmale vastuvõtlikud. Samuti võib täheldada, et nende käitumine erineb veidi teistest alentidest, näiteks tunnevad nad end seltskonnas ebamugavamalt.

Leshyd (ei ole mängitav rass)

Leshyd on Vabadel Maadel esinevad metsaolendid. Neid luuakse üsna samamoodi nagu serviile ehk keha valmistavad alentid, aga hinged tuleb kutsuda. Kust need hinged täpselt tulevad, ei ole teada. Leshyd mõistavad alentide keeli ja oskavad suhelda. Leshyd on tavaliselt lapsesuurused, koosnevad taimsest materjalist ja teevad sõna kuulamise asemel pigem ise, mida soovivad. Siiski saavad maagid neilt palju abi ja omavad enda loodud leshydega erilist sidet.

Muud olendid (ei ole mängitav rass)

Eriti Vabadel Maadel esineb olendeid, kes erinevad tavalistest loomadest, taimedest ja eelmainitud olenditest. Kas on neid mõjutanud mõni mööduv elemenditorm või üllatavas kohas ilmunud jumala altar, igatahes erinevad nad oluliselt teistest. Mõned neist on võimelised ka kõnelevate rahvastega suhtlema, kuigi nad ei pruugi alati rääkida mõistetavat keelt. Mõnikord juhtub ka seda, et loomad satuvad väikese apeironikogumi otsa ja sellega kohtumine muudab neid tuntavalt.

Impeeriumis on nende ametlik nimetus “mittetsiviliseeritud olendid”, rahvakeeli kutsutakse neid aga metsalisteks. Vabadel Maadel esineb nende kohta mitmeid nimesid, millest mõned on vaenulikud, mõned mitte.

Üldiselt on seesugused elukad üksikule reisijale ohtlikud, ja raskemini tapetavad kui tavaloomad. Esineb aga lugusid ka sellistest, kellega võib kõnelda ja kes võivad teatud tasu eest soovija jaoks mõne teo teha.

Mõningaid näiteid

Maagia

Üldinfo

Theumal (ja ülejäänud maailmas) on nii öelda üleloomulike jõudude või väe olemasolu iseenesestmõistetav ja loomulik, see on osa maailmast. Terves maailmas ja kõikides olendites - isegi neis, kes seda instinktiivselt kasutada ei oska - on vähemalt tilluke kübe seda.

Üleloomulike jõudude abil on võimalik korda saata erinevaid vägevaid tegusid, sellega saab nii haavata kui ka tervendada, nii luua kui ka hävitada. Ent kõikidel tegudel on alati tagajärjed ja loodusjõud ei pruugi alati loitsijale kuuletuda.

Apeiron

Apeironist ehk algelemendist tulenevad kõik teised elemendid. Maailm koosneb selle stabiilsematest vormidest ja see on ka kõikide protsesside aluseks. Apeironi kõige keerulisemat väljendusvormi nimetatakse intelligentseks teadvuseks või ka hingeks. Alentid on õppinud seda kasutama selleks, et mõjutada erinevaid loodusjõudusid enese ümber.

Apeironit esineb igal mandril. Seal, kus algelementi on õhus rohkem või kus on surmajumalate mõju, saavad näiteks raikad mõjutada maailma oluliselt rohkem. Tihti kipub seda juhtuma ka lahinguväljadel, kus on surnud palju võitlejaid, või kohtades, kus on lühikese aja jooksul hukkunud palju isikuid, näiteks katkust rüüstatud aladel.

Theumal esineb ohtralt füüsilise apeironi maardlaid. Üldiselt otsitakse neid spetsiaalsete seadmetega ja leidmise korral alustatakse kaevamist. Tavaliselt on apeironikristallid kivikookonis, mis transporditakse rafineerimistehastesse, kus maagid kookoni avavad ja elemendi kasutuskõlbulikku vormi rafineerivad. Kuna loomulikus vormis õhkub apeironist jõudu, mis mõjub alentidele halvasti, on nii kaevuri kui rafineerimismaagi töö üsna ohtlik.

Peale apeironi on ka muid erinevate toimetega kive ja metalle, aga neist ei ole ükski tavalisel kujul nii ohtlik. Lisaks apeironile kaevandatakse kõige rohkem valguskive, mis suudavad koguda enda sisse valgust ja seda peegeldada.

Vabade Maade termin apeironi jaoks on galdar.

Jumalamaagia

Jumalamaagia on üks kahest maagiatüübist, mida alentid kasutada võivad.

Jumalate maagia on preestrite ja usu maagia. See on jõud, mis antakse jumala pühendunud teenrile. Olenevalt jumalast, keda preester teenib, saab selle jõuga nii aidata kui ka hävitada. Niisugune jõud täidab igat pühitsetud templit ja altarit ning muudab loodusseaduseid jumalate tahte järgi.

Templid on jumalaile pühendatud paigad. Altarid on üldiselt iseenesest tekkinud ja nende ümbruses kehtib samuti jumalate tahe. Neis võib tihti kuulda nähtamatute olendite muusikat ja laulu. Altarite rüvetamine toob aga pahategija peale päris kindlasti jumalate viha. Tavaliselt altari lähedusest lahkudes selle mõju lõpeb, aga mõnikord esineb ka erandeid.

Preestrid kasutavad jumalate maagiat neile antud märgi kaudu, mida kantakse tavaliselt rinnal. Impeeriumis on selle märgi nimi aigis, Vabadel Maadel lihtsalt märk.

Impeeriumi panteon

Vabade Maade panteon

Jumalamaagia pärusmaa on ka õnnistused ja needused. Need on jumalate loitsud, mis on aegade jooksul lausutud mõne paiga või isiku pihta. On olemas ka pisemaid õnnistusi, mida preestrid osutavad oma jumala nimel üksikisikule või esemetele. Selliseid esemeid võivad kasutada ka need, kes ei ole preestrid. Ametnike ametimärgid on üks näide: need on Malakhimi preestrite poolt õnnistatud, aga neid kannavad tavakodanikud.

Alentid usuvad, et pärast surma läheb hing jumalate juurde. Millise jumala juurde minnakse, oleneb sellest, mis oli surnule kõige olulisem ja millisele jumalale ta kõige rohkem pühendus. Preestrite hinged lahkuvad selle jumala juurde, keda nad oma elus teenisid.

Apeiromantia

Leonte Impeeriumi maagide poolt leiutatud kunst. Apeiromantia on peale jumalamaagia teine maagia vorm, mida alentid kasutada oskavad.

Apeiromantia paneb toimima apeiron ja selle efekte määravad erinevad valemid, mida maagid loitsides kasutavad. Seda kasutatakse nii serviilide loomiseks kui ka toore apeironi rafineerimiseks. Valemeid ja sümboleid on palju ning nende kasutamine nõuab täpsust. Keerulisemate efektide saavutamiseks kasutatakse suuri valemitega märgistatud masinaid. Lihtsamaid efekte saab luua ka reisil olles, kaasas ainult vastavate valemitega raamat ja väike kogus apeironit.

Üldiselt saab apeiromantiaga teha väga palju asju, piirid seab pigem kättesaadav apeironi kogus. Samuti mõjub sellega liigselt tegelemine maagi kehale. Sellele lisaks pole apeiromantia kõige kiirem kunst, mistõttu kasutatakse seda lahingu keskel üsna harva.

Apeiromantia kasutaja on maag.

Ruunikunst

Vabadel Maadel kasutatakse ruunikunsti. See on nende alternatiiv Impeeriumi apeiromantiale.

Toimeviisilt sarnaneb ruunikunst apeiromantiale, aga valemite asemel kasutatakse ruune. Ruunikunstile annab samuti jõudu apeiron (Vabadel Maadel galdar). Ka Vabadel Maadel on erinevaid masinaid, millega puhastatakse apeironit ja tehakse muid suuri tegusid.

Ruunikunsti kasutaja on loitsija.

Rändaval loitsijal on kaasas kergemad loitsud, mis on graveeritud kas puit- või saviketastele, ning apeironit.

Theumiidid

Erinevalt alentidest loitsivad theumiidid omaenda jõuga, sest nad koosnevad sellest. Neil pole vaja suunata kasutatavat jõudu millegi kaudu, aga oma suletud kujul saavad nad seda vähem kasutada kui allikates. Samas on nad ka haavatavad oma vastaselemendile. Oma jõudu saavad nad kasutada lihtsate loitsudena või pikemate riitustena. Viimaseid saab üldiselt teha ainult allikas, kus on piisavalt elementi, mida sellesse kaasata. Samuti on ainult allikates võimalik valmistada theumiitide artefakte.

Theumiitidel on kuus elementi:

Üleloomulikud jõud igapäevaelus

Kõige rohkem puutuvad üleloomulike jõududega kokku need, kes on pühendanud oma elu nende kasutamisele ja mõistmisele.

Theumiitide puhul on vägi ja elemendid alati osa neist, ning nende algeline kasutamine vägagi lihtne. Iga theumiit oskab oma elementi mingil määral kasutada, kasvõi väga väikesena ja instinktiivselt. Alentide puhul peavadki nad kõige kummalisemaks seda, et selline vägi on kättesaadav ainult vähestele ja valiku küsimus.

Alentid seevastu peavad tegema teadliku valiku kas teenida mõnda jumalat preestrina või õppida apeironi kasutamise kunste. Neid, kes õpivad väge kasutama pärast aastatepikkust õppimist, on üsna vähe.

Nii Impeeriumis kui ka Vabadel Maadel on jumalate preestrina teenimine üpriski sarnane. Tõelist väge saab alenti kasutada alles siis, kui ta on läbinud katsed ja näidanud, et on vääriline seda väge kasutama. Igal jumalal on oma mõjuala, ja üldiselt saabki antud väega teha tegusid selles mõjualas. Kuigi jumalaid on aastatuhandeid üksteisele vastandatud, esineb mõlemal poolel sarnase väega jumalaid.

Impeeriumis õpetab apeiromantiat Maagide Akadeemia võrgustik, mille akadeemiad on iga maakonna pealinnades. Neil on ka mujal asutusi, millel kõigil on erinevad eesmärgid. Enamus maagidest tegeleb apeironi kaevandamise ja puhastamisega, kuna see on üks lihtsamaid aga aeganõudvamaid maagide töödest. Andekamad ja sihikindlamad maagid võivad tegeleda üleloomulike nähtuste uurimisega, uute loitsude loomisega ja maardlate otsimisega. Maagilisi koolkondi on mitmeid, aga üldiselt saab maag valida endale spetsiifilise suuna alles siis, kui ta on läbinud raske õppetöö akadeemias.

Vabadel Maadel õpetavad ruunikunsti Loitsijate seltsi liikmed äsja vastuvõetud liikmetele. Nagu ka Impeeriumis, on Loitsijaid Vabade Maade suurimates keskustes ja nad valivad oma õpilasi. Õpetus toimub väikestes kollektiivides ja õpilane loetakse valmis olema siis, kui tema õpetaja seda arvab.

Ka Vabade Maade loitsijad kasutavad oma kunste peamiselt selleks, et kaevandada ja puhastada apeironit.

Tavalisele isikule on maagiliste tegude oma silmaga tunnistamine üsna harv juhus.

Maal võib talunik mõned korrad elus kohata elemenditormi, mis halvemal juhul terve küla maa pealt pühib ja paremal juhul jätab enesest maha viljakama maa või killukesed haruldast metalli.

Linnas juhtub sellised asju oluliselt harvemini. Samuti võib täheldada, et Vabadel Maadel on rohkem paiku, kus toimub kummalisi asju ja elab kummalisi olendeid, kui Impeeriumis. Tõenäoliselt on see nii sellepärast, et vabamaalased on tolerantsemad selliste nähtuste suhtes ja ei püüdle kontrollima loodust enese ümber.

Väest mõjutatud olendeid võib kohata igal pool, aga mida suuremad ja rohkem mõjutatud nad on, seda tõenäolisemalt eelistavad nad elada seal, kus keegi teine ei ela.

Tihemini näeb preestrite väge. Iga jumala preestrid aitavad oma mõjualas nii palju kui nad suudavad.