Karavan LARP

Vabad Maad

Üldinfo

• Rahvaarv: 13 miljonit
• Pindala: u. 1,462,600 ruutkilomeetrit
• Pealinn: Cairlinn Tor

Vabad Maad on üldnimetus Theumal elavale hõimude kogumikule, kes elab umbes kolmandikul mandrist. Elanikke nimetatakse vabamaalasteks.

Impeeriumis tuntud Nemeeria nime all. Elanikke kutsutakse nemeerideks.

Ajalugu

Vabad Maad said ajalooliselt alguse Theumal, neile panid aluse Impeeriumiga ühinemast keeldunud alentid, kes soovisid teistmoodi elada. Alentumilt lahkusid alentid koos, ent nende arvamused lahknesid pärast theumiitide vastu võidetud sõda. Kuigi ka vabamaalased peavad ajaloolist sõda vajalikuks, sest see oli ainuke viis tagada endale kodu, ei nõustu nad muus osas Impeeriumiga.

Sündmusi

• 1 - Sõlmitakse Hõimude Leping Cairlinn Tori ringis ja katsetega selgitatakse välja esimene kuningas, Ragath Lugeni hõimust.
• 68 - Luuakse ametlikud sidemed Vabadel Maadel elavate theumiitidega.
• 102 - Luuakse esimene selts, Loitsijate selts.
• 376 - Vabade Maade ja Impeeriumi läbirääkimised piiride teemal nurjuvad, algab sõda.
• 843 - Selleaegne kuningas Namira solvab rängalt Zer-Nimi, mille peale jumal vallandab katku Valdjamaal. Üle poole elanikest sureb.
• 1011 - Nal-Mat neab ära oma pühapaika rüvetanud Impeeriumi sõdurite salga, neist saavad esimesed vulverid. Vulverism levib nii Impeeriumis kui ka Vabadel Maadel.
• 1176 - Kuninga valgusetheumiidist nõunik Abarza hukkub kahtlastel asjaoludel olles teel oma koduallikast Cairlinn Tori. Süüdlasi otsitakse kuninga käsul pikalt, aga neid ei suudeta välja selgitada.
• 1298 - Kangemaa vallutatakse Impeeriumi vägede poolt.
• 1315 - Kangemaa vabastatakse Impeeriumi rõhumise alt ja kuningas Velderi käsul hukatakse kõik võetud sõjavangid.
• 1392 - Levivad kuuldused esimetest surnuna kõndivatest alentidest Impeeriumis.
• 1433 - Zer-Nim vallandab Impeeriumis katku, mis tapab enamuse Katami maakonna elanikest.
• 1598 - Hõimude ühine laevastik seilab Suurjärve Rhaentiumi alla, ent suured tormid sunnivad laevastiku taganema.
• 1617 - Rünnatakse Udukuru kindlust, et Udukuru Vabade Maade jaoks vallutada. Pärast kolme kuud tulutut võitlust annab kuningas Satha käsu taganeda.
• 1629 - Impeeriumis levib kuuldus verd imevatest olenditest, neid kutsutakse lagaarideks. Impeeriumi rangete seaduste tõttu rändavad mitmed neist Vabadele Maadele.
• 1790 - Kaljumaad ründab Impeeriumi kooljamaag sihiga see vallutada. Enne kui Kaljumaa väed jõuavad reageerida, peatatakse maagi vägi Impeeriumi sõdurite poolt. Kõik maagile järgnenud sõdurid hukatakse koheselt.
• 1907 - Looduskatastroof Punamaa põhjaosas lahutab osa maast mandrist, tekib neli uut saart. Neil aladel elanud Ilvoedi hõimu liikmetest hukkub enamus.
• 2076 - Kaljumaa põhjaosa järjepidevalt rünnanud Impeeriumi leegion kaob ühel päeval seletamatult.
• 2195 - Impeeriumis spioneerinud isikud toovad tagasi teadmise trükipressist. Kuigi tehnoloogia on kallis, tähendab see siiski seda, et olulisemaid tekste ja laule hakatakse trükkima ja levitama.
• 2563 - Kuningas Irvald loob Koodeksi, esimest korda kirjapandud seaduste kogu.
• 2614 - Üle kogu Vabade Maade mässavad kuudepikkused seletamatud tormid. Tuhanded jäävad koduta, sajad hukkuvad. Sama juhtub Impeeriumis.
• 2839 - Hõimude ühendvägi vallutab poole Impeeriumi maakonnast Renekist.
• 2841 - Impeerium vallutab tagasi oma alad Reneki maakonnas.

Lähiminevik

• 2845 - Sõlmitakse rahu Vabade Maade ja Impeeriumi vahel. Läbirääkimiste alusel luuakse piiritsoon ja sellele kehtivad seaduslikud erandid, muuhulgas ka maksusoodustused.
• 2846 - Piiritsooni hakkavad asustama mõlema poole elanikud, tekib mitmeid uusi asulaid. Hakkavad liikuma esimesed karavanid.
• 2847 - Preestrite kogu ja Impeeriumi sinodi läbirääkimised usulistes küsimustes jõuavad otsuseni, mille alusel on lubatud mõlemas riigis kõikide jumalate teenimine.
• 2848 - Teliti piirilinnas toimub suurem kokkupõrge leontiidide ja vabamaalaste vahel. Olukorra rahustamiseks sisenevad linna piirivalvurid. Järgneb paar kuud pingeid, kokkupõrkes osalenuid karistatakse.
• 2849 - Impeeriumi valitseja kutsub vabamaalasi endale relvakandjateks. Kuninga vend on esimeste seas, kes loodava üksusega liitub.
• 2850 - Impeeriumi väljakaevajad leiavad piiritsoonist theumiitide artefakte, mille täpne päritolu on küsitav ja viib mitmete nõupidamisteni.
• 2851 - Praegune aasta.

Viimased kuningad

• 2717 - 2729: Faen, Magari hõimust. Üks noorimaid kuningaid, oli katseid läbides ainult 25-aastane.
• 2729 - 2744: Mekel, Daraisi hõimust.
• 2744 - 2757: Balden, Kerri hõimust.
• 2757 - 2765: Temmir, Areuni hõimust.
• 2765 - 2782: Vognar, Xeniti hõimust.
• 2782 - 2795: Erim, Lofni hõimust.
• 2795 - 2814: Lerde, Azeni hõimust.
• 2814 - 2830: Rigan, Brigi hõimust. Oli enne kuningaks saamist kroonik.
• 2830- 2841: Zelia, Katheni hõimust. Sai väga hästi läbi theumiitidega, tänu temale abistavad theumiidid apeironikaevajaid Ulgusaartel.
• 2842 - praeguseni: Alix, Turahani hõimust. Sõlmis rahu Impeeriumiga.

Geograafia

Vabad Maad jagunevad neljateistkümneks maaks. Üldiselt ei kuulu ükski maa täielikult ühelegi hõimule, aga selle maa keskust enda käes hoidev hõim üldiselt hoiab autoriteeti selle maa üle. On ka kaks erandit: Valdjamaa ja Piirimaa. Piirimaa loodi pärast sõja lõppu, see sisaldab endas 10-25 kilomeetri laiust Impeeriumiga piirnevat maariba.

Maad

• Valdjamaa (pealinn Cairlinn Tor) - Vabade Maade keskus, kuninga ja Hõimutute elamispaik.
• Piirimaa - Vabade Maade osa piirialast. Koosneb maaribast, mis on kuninga käsu ja Maapäeva otsuse järgi võõrandatud Impeeriumiga külgnevatest maakondadest. Erinevalt teistest maadest ei ole Piirimaal oma pealinna ega valitsevat hõimu. Piirimaal kehtivad kahe poole vahel kokku lepitud seadused ja erandid.
• Ääremaa (pealinn Kasal) - Üks piirimaadest. Seal asub tuletheumiitide allikas Ureth. Ääremaa on oluline piirkond oma ajalooliste apeironimaardlate tõttu. Kuigi mandril asuva maa maardlad on enamjaolt tühjad, käib praegu edukas kaevandamine Ulgusaartel.
• Kangemaa (pealinn Piska) - Üks piirimaadest. Kangemaa on üks kõige rohkem sõjas kannatanud maadest ja selle lääneosas elab sõjakas Noraki hõim.
• Kaljumaa (pealinn Ommel) - Üks piirimaadest. Seal asub maatheumiitide allikas Lilir.
• Udumaa (pealinn Storra) - Üks piirimaadest. Udumaa on siiski üldiselt säästetud Impeeriumi rünnakutest, kuna piiril asub Taevamäestik. Udumaa on tuntud ka oma pingsate udude pärast, mis tihti isegi päevasel ajal ei kao.
• Isemaa (pealinn Dermen) - Üks piirimaadest. Isemaa alla kuuluvad ka Näljasaared, ja Heleti hõim on neid alati valvanud. Kuigi piirimaakond, pole Isemaad nii tihti rünnatud, sest teda lahutab Impeeriumist Taevamäestik.
• Laantemaa (pealinn Ragald) - See maa on pea täielikult kaetud metsadega. Siin asub jumalate elupaik Ilmasüvik.
• Küllamaa (pealinn Hetse) - Saanud nime oma küllusliku maastiku järgi, Küllamaal on Vabade Maade lopsakamaid põllud.
• Orumaa (pealinn Erendi) - Orumaa on jagatud kahe suurema hõimu, Brigi ja Turahani vahel. Suures Vanalaanes kasvavad Vabade Maade kõige tugevamad puud ja nendest saadud puitu hinnatakse üle terve mandri. Seal asub varjutheumiitide allikas Primin.
• Punamaa (pealinn Jugad) - Vabade Maade suurim maa. Punamaa saartel Idavahtidel asub õhutheumiitide allikas Shiale. Punalahes asub samuti veetheumiitide allikas Lenal. Punamaa on tuntud ka oma meresõitjate järgi.
• Tuultemaa (pealinn Vinte) - Tuultemaa on saanud oma nime sealse kaootilise ilma järgi. Seal asub valgusetheumiitide allikas Droat.
• Koidumaa (pealinn Arling) - Koidumaal elab mitmeid väiksemaid hõime, ja see on Vabadel Maadel tuntud kui hea paik, kus jahti pidada. Eriti tõmbavad huvilisi Kihvasaared.
• Sumemaa (pealinn Ithen) - Sumemaa on üks rikkamaid maid, kuna tal on äärmiselt hea asukoht, ja võimalused teiste maadega kaubavahetust pidada. Sumemaa hõimud on alati teiste hõimudega hästi läbi saanud, kuigi nad omavahel konkureerivad. Erandlikult on ka pealinn Ithen mitme hõimu mõju all.

Muud punktid

• Allikad - Asuvad erinevates kohtades. Tuli - Ureth, Vesi - Lenal, Õhk - Shiale, Maa - Lilir, Valgus - Droat, Vari - Primin.
• Aren - Maapiiri lõunapunkti tekkinud küla, kus toimub elav kaubavahetus. Sealt lahkuvad ja saabuvad nii karavanid kui ka laevad.
• Idavahid - Vabade Maade idapoolseim punkt. Siin asub peidetud saarel Õhu allikas Shiale. Idavahtide elanikud on Vabade Maade parimad meresõitjad ja kalurid.
• Ilmasüvik - Mandri kõige sügavam punkt, mille lõpus elavad jumalad ja nende teenrid. Sinna minejad ei naase.
• Kihvasaared - Siin elavad suured kihvalised kiskjad, keda pöörasemad vabamaalased aegajalt küttimas käivad. Ühe sellise kätte saamine on suur au.
• Kiirejõgi - Kiire vooluga jõgi, mis voolab läbi kolme maa ja kahe pealinna: Udumaa Storra ja Kaljumaa Ommeli ning saab alguse Isemaalt.
• Lehelaas - Suur lehispuumets.
• Neli Vanakest - Need neli saart olid aastatuhat tagasi osa mandrist, aga lahutati sellest suure maavärina käigus.
• Näljasaared - Sellel saarestikul kannavad oma karistust kõik Vabade Maade suurimad kurjategijad. Siia saadetakse need, kes on sügavalt eksinud seaduste vastu ja kelle jaoks surma peetakse liiga leebeks. Neist saartest liigub igasuguseid legende, ent seal käivad ainult vange viivad laevad.
• Suurjõgi - Jõgi, mis ühendab Suurjärve avamerega. Jõgi on laevatatav, kuigi tuleb seilata vastuvoolu läänesuunal, ja vabamaalased on selle kaudu mitu korda rünnanud Impeeriumi, kuigi siiamaani tulutult.
• Suurjärv - Nõnda kutsutakse mandri keskel asuvat sisemerd.
• Süvalaas - Tihe igihaljas mets, mille järgi ongi Laantemaa oma nime saanud.
• Taevamäestik - Impeeriumiga piirnev mäestik, mis varjab Udumaad ja Isemaad. Ainuke läbitav punkt terves mäestikus on Udukuru, kust ja kuhu on ajalooliselt rünnatud mõlemalt poolelt.
• Telit - Maapiiri põhjapunkti tekkinud küla, kus sarnaselt Arenile toimub kaubavahetus
• Tihelaas - Vabade Maade suurim lehismets. Selle läänealas asub Maa allikas Lilir.
• Udukuru - Taevamäestiku ainuke läbipääsetav punkt.
• Ulgusaared - Need külmad ja tuulised saared oleksid maha jäetud, kui neil ei asuks hinnalisi galdarimaardlaid, mille kaevandamiseks kasutatakse theumiitide abi.
• Valgejõgi - Üks mandri pikimaid jõgesid, mis voolab läbi Küllamaa ja Orumaa ning suubub Punalahte.
• Vanalaas - Siin asuvad Vabade Maade vanimad metsad, kust saab kõige hinnalisemat puitu tervel mandril.

Keeled

Vabadel Maadel räägitakse alenti keele erinevaid dialekte, mida mõistavad ka Impeeriumi elanikud ja vastupidi. (Eesti ja inglise keel tähistavad mängus neist kahte). Haruldasemat püha keelt kasutavad preestrid ja Valdjamaa Hõimutud. Ruunikunsti valdajad kasutavad ka ruunikeelt.

Nimedest

Vabadel Maadel on isikul tavaliselt üks eesnimi. Perenimesid kui selliseid ei eksisteeri. Kuna sarnaste nimedega isikuid on palju, on mitmetel ka hüüdnimed, mis neid teineteisest eristavad. Hüüdnime võib saada oma välimuse või tegude põhjal.

(OG: inspiratsiooni võib võtta skandinaavia, keldi ja saksa nimedest, neid tasub muidugi veidi mugandada.)

Kombed

Lapsekandmine ja sünd

Vabadel Maadel teeb last kandev alenti tööd tavaliselt nii kaua, kui jaksab. Nõdremaid lapseootajaid valvavad ravitsejad. Üldiselt sünnitatakse kodus, ja lähim tuttav ravitseja on valvel, kui tema järele peaks vajadus olema. Enamus sünnitustest mööduvad siiski rahulikult.

Sündinud laps kuulutatakse kohe pärast ära pesemist vastava hõimu liikmeks. Seda kuulutamist võib läbi viia lapse teine vanem, kui ka mõni teine sünnituse juures viibinud isik. Lapsele paneb nime tavaliselt teda kandnud vanem.

Lähipere abistab ja toetab uusi lapsevanemaid nii hästi kui saab. Kombeks on et lapse kandnud vanem saab mõnda aega puhata. Oluliseks peetakse seda, et laps oleks hoitud ja turvalises kohas. Kui lapsevanematel ei ole muud peret, täidavad seda kohta klanni valitud isikud.

Liisuheit

Orvuks jäänud alla aasta vanuste laste üle heidavad targad liisku. Valikuid on kaks - kas laps jääb ikkagi oma klanni kasvatada ja targad leiavad talle kasupere, või viiakse laps Cairlinn Tori Hõimutute kasvatada. Viimasel juhul loobub hõim lapsest ja Hõimutud võtavad ta enese hulka. Nõnda ära viidud lastest rohkem ei räägita. Nad ei ole enam hõimu liikmed.

See traditsioon sai alguse soovist siduda hõimude tähelepanu Valdjamaaga.

Lapsepõlv

Kõige väiksemate eest hoolitsevad need, kes teevad tööd asulas. Tavaliselt on selleks mõni vanem sugulane. Vanemaid lapsi võetakse tööle kaasa ja neile hakatakse varakult midagi õpetama, et ka neist kasu oleks. Üldiselt kipuvad lapsed õppima seda, mida nende vanemad oskavad, aga kui mõni teine klanniliige näeb et laps oleks hoopiski tema ametis hea, võib ta vanemate nõusolekul lapse või nooruki endale õpilaseks võtta.

Täiskasvanuks saamine

Täiskasvanuks loetakse vabamaalane tavaliselt 15-17 aastasena, kus ta saab endale hõimu täiskasvanumärgi. Enne noore täiskasvanuks kuulutamist on komme, et talle lähedased täiskasvanud ning mõned klanni tarkadest esitavad talle erinevaid katseid. Kui nad otsustavad ühiselt, et noor on hästi hakkama saanud, kuulutatakse ta täiskasvanuks.

Kuulutamise tseremooniat viib läbi pealik, ja seal on nii palju klanniliikmeid kui võimalik. Pärast seda toimub väike pidu pereringis.

Sõprus ja armastus

Sidemed on olulised, kuigi ei ole väga vahet kas vabamaalase lähedaseim isik on tema kaasa või tema parim sõber. Tavaliselt leitakse tulevane kaasa ise. Üldiselt on koosolemine igaühe oma asi ja esineb erinevaid vorme, mis sõltuvad kõik pigem sellest kas asjaosalised ise rahul on. Päris paljud ei otsigi endale kunagi paarilist.

Abielu ja perekond

Abielluda võivad kõik täiskasvanud, soost olenemata. Kosja tullakse kositavale ja tema perele, ning kombeks on tuua midagi millega näidatakse oma oskusi ja seda, mida tulevasele pakkuda soovitakse. Tavaliselt on kombeks mõnda aega koos elada enne abiellumist, ja abielluda soovijad saadetakse kombekohaselt tarkade poolt väikesele rännakule, mille ajal nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. See rännak on mõeldud välja selgitamaks kas paar suudab koos olla ka raskustes ja kas tulev abielu on võimeline kestma.

Abielutseremoonia ise viiakse läbi paari valitud targa poolt, ning üldiselt on kombeks et paarilised võtavad endale märgi, mis nende abielu tähistab. Seda kõike saadab loomulikult suur pidu, kuhu on kutsutud kõik kohalikud.

Üldiselt abiellutakse oma hõimu siseselt, aga on ka juhtumeid, kus kahest eri hõimust pärit isikud leiavad armastuse ja soovivad kokku minna. Kõigepealt peavad nad otsustama kumb neist oma hõimu juurest lahkub ja teise juurde läheb. Sellised abiellujad peavad läbima mõlema hõimu tarkade katsed. Kui katsed õnnestuvad ja paar abiellub, jälgivad targad nende abielu ja võivad teisest hõimust tulija hõimu võtta.

Vanadus ja surm

Vanu austatakse, ja enamus neist võetakse klanni tarkade hulka. Nende tööks on peamiselt noorematele oma tarkuse edasi andmine, et nende teadmised kaotsi ei läheks.

Paljud otsustavad ise surma minna, pikema hääbumise asemel. Selleks tavaliselt minnakse Lir-Nethi preestrite juurde, kellel on õigus surijat teele aidata. Mõnikord kui vanur on nii rängas olukorras et liikuda ei suuda, kutsutakse preestrid tema juurde.

Surnut koheldakse aupaklikult ning teda valvatakse vähemalt üks öö, et kindlaks teha et tema hing on lahkunud. Pärast seda viiakse läbi matus, mida juhivad Lir-Nethi preestrid. Tavaliselt on kombeks matta surnud alasti metsa, et nad saaksid osaks maast. Puudele, mis on nende puhkepaikade juures, seotakse kangatükke surnu nime ja pühade sõnadega. Pärast seda peetakse pidu ja räägitakse lugusid surnust. Kombekohane on aegajalt puhkepaika külastada ja surnut mälestada, kuni loodusjõud on pühkinud viimsed sõnumid puudelt, see on märk, et leinamise aeg on läbi.

Surnu esemed jagatakse ära perekonna juhtimisel. Surnust kõnelemisel ei mainita tema nime, vaid üldiselt seda, kuidas rääkija teda tundis.

Sarnaselt maetakse ka klanni- ja hõimupealikud. Nende puhkepaikadele võivad tulla sõnu siduma kõik klanni- või hõimuliikmed ja kombeks on, et vähemalt üks lahkunu kaaskonnast valvab seal, nii kaua kuni sõnumid on kadunud.

Kuninga lahkumise puhul raiutakse tema nimi Cairlinn Tori keskel asuvasse kivisse. Seda, kuhu kuningas täpselt sängitatakse ja milliseid riitusi tema lahkumise järel peetakse, teavad ainult Hõimutud.

Märgid

Vabamaalased märgivad oma hõimukuuluvust ja muid omadusi märkidega. Neid kantakse üldiselt kätel, kuigi on ka mitmeid, kes lasevad oma nägu märgistada. Tavaliselt tehakse märke erivärvi püsivate tintidega, aga karistusmärgid hoopiski põletatakse nahale.

Lapsed ja noored kannavad üldiselt hõimumärki, mis kantakse nahale tindiga, mis ei püsi igavesti. Seda märki uuendatakse teatud aja tagant, kuni tuleb aeg võtta enese täiskasvanumärk, mis on veidi erinev ja tehakse igaveseks.

Märke on palju ja igasuguseid, siiski peetakse nende tähenduse küsimist avalikult vägagi ebaviisakaks. Samas on kohane kui keegi saab mõne suure teo eest märgi, ja tema kaaslased selle märgi sünnilugu teistele jutustavad. Üldiselt räägitakse märkidest siiski privaatselt.

Kui kellegist tehakse lindprii, märgistatakse ta vastavalt. Kui ta on määratud lindprii olema ainult mõnda aega, tehakse märk puhtale nahale. Kui ta on aga sooritanud nii suure kuritöö, et ta hõimust välja arvatatakse, tehakse märk tema hõimumärgi peale.

Pühad

Pühasid on mitmesuguseid. Tähistatakse hõimule ja klannile olulisi päevi. Nende hulka kuuluvad tavaliselt oluliste isikute sünnipäevad, aastaaegade vahetumised ja igasugused muud tähtpäevad.

Sünnipäevi tähistatakse nii kuidas sünnipäevaline soovib, kuigi siiski on tavaks minna talle head õnne soovima isegi kui ta on otsustanud suurt peolauda mitte teha.

Tervitamine ja tutvumine

Saabumisel või seltskonnaga liitumisel on viisakas tervitada. Vastu tervitada on samuti sobilik, isiku ignoreerimine näitab et ta ei ole teretulnud. Paiga võõrustaja või kohtumise alustaja on see, kelle asi on saabuja vastu võtta.

Enda tutvustamisel öeldakse oma nimi, soovikorral ka hõim või selts, kuhu kuulutakse. Võõrustaja võib soovi korral ka täpsemalt küsida kust isik pärit on, aga liigselt uudishimutsemist peetakse samuti ebaviisakaks. Kui tutvuvad kaks isikut, on sobilik anda kätt ja selle mitte vastu võtmine näitab samuti eiravat suhtumist pakkuja suhtes.

Füüsiline kontakt

Lähedust esineb üldiselt pere ja sõprade vahel. Tundmatute puudutamine, eriti nende loata, on üpriski ebaviisakas ja võib halval juhul hoopiski obaduse vastuseks tuua.

Lindpriidel pole üldse lubatud kedagi teist puutuda.

Romantiline kontakt on samuti kahe isiku omavaheline asi. Lühikesed kokkupuuted on tavaliselt lubatud, aga rohkemat peetakse ebaviisakaks.

Relvadest

Tavalist nuga kannab enamus rahvast. Korralikemaid relvi kannavad sõdalased või sõtta minejad. Üldiselt ei ole väga palju kohti, kuhu on kohatu relvaga saabuda, aga sellisel juhul peab see olema vööl või muul viisil seotud, et seda koheselt kasutada ei saaks. Niisama palja relvaga ringi vehkimist peetakse üldiselt võitluse otsimiseks ja taunitakse relvitute juuresolekul. Samuti on kohatu kuhugi sisse jalutada, relv käes.

Erinevad

Erinevatesse suhtutakse üsna vabalt. Pigem sõltub suhtumine sellest kas konkreetsel hõimul või klanni on olnud häid või halbu kokkupuuteid. Kui mõni vulver näiteks ühe klanni pühapaika rüvetab, ei ole vulverid selle klanni juures enam eriti teretulnud.

Kultuur

Vabade Maade hõimudel on kõigil eri arusaamine kultuurist.

Meelelahutusviise on palju, üldiselt sisaldavad need erinevaid võistlusi või jõukatsumisi. Võistlusi on nii tavalistest võitlemistest kuni skaldide võistlusteni, kus võisteldakse selle üle, kes rohkem lugusid teab. Tihti mängib siin suurt osa ka see, kes publikut rohkem lõbustada suudab.

Pidusid peetakse igasugustel põhjustel, ja tavaks on teretulnuks pidada kasvõi samaks ööks külla saabunud rändajaid. Üldiselt käivad pidudega kaasas ka korralik kesvamärjuke ja hea toit.

Majandus

Vabamaalased kasutavad rahana eri metallide seibe. Neid on kolme tüüpi - vask, hõbe ja kuld.

• 1 kuld = 10 hõbedat = 100 vaske
• 1 kuld = 150 staurust
• 1 hõbe = 15 staurust
• 1 vask = 1.5 staurust

Seibid on teoorias kõik üle kaalutud täpsete kaaludega selleks määratud ametimeeste poolt ning sisaldavad sama palju metalli. Suur osa hõimusisest kaubavahetust aga toimub bartersüsteemis, kus raha pole vajalik. Seibe kasutatakse rohkem teiste hõimude või Impeeriumiga kauplemiseks.

Bartersüsteemis on üks täiesti legitiimne kaubaartikkel lubadused tuleviku tarbeks - peamiselt oma töö, abi või teenete lubamine. Lubaduste täitmine on auasi, aga Koodeks näeb ka ette kindlaid karistusi erineva astme lubaduste täitmata jätmise eest, tavaliselt trahve (või jõukatsumisi, kui lubaduse iseloom on kahtluse all). Lubaduste müümine raha (st seibide, mitte vahetuskauba) eest on üldiselt taunitav, aga seda siiski tehakse, peamiselt finantshätta sattumise puhul (sarnaneb laenu andmisele).

Pärast sõja lõppu algas kaubavahetus Impeeriumi ja Vabade Maade vahel. Vabad Maad ekspordivad Impeeriumisse muuhulgas erinevaid alkohole (eriti mõdu ja õlut), haruldast puitu ja taimi. Impeeriumist imporditakse värvililli, kakaod, tubakat, kohvi, uusi viljasorte ja erinevaid luksuskaupu.

Samuti on suureks sissetulekuallikaks Impeeriumile galdari ja selle kaevandamislubade müümine.

Makse Vabadel Maadel Impeeriumi kombel päris ei eksisteeri, aga iga hõim saadab Cairlinn Tori igal aastal kümnist, nii nagu Maapäeval kokku lepitud. Need kümnised on erinevad, saadetakse nii kaupu kui ka teenistujaid (määratud ajaks ja vabatahtlikult).

Poliitika

Kõige kõrgem autoriteet Vabadel Maadel on kuningas. Tema elab alaliselt Cairlinn Toris abistatuna Hõimutute poolt.

Kuningas

Temal on autoriteet määrata pealikke surma, kutsuda kokku sõjavägi ja kuulutada rünnak Impeeriumile. Kuningaks saamise protsess on osaliselt salajane, nii palju on teada, et soovijatele on seatud katsed ja et need tuleb edukalt läbida. Katsed sisaldavad endas Cairlinn Tori Ringi alla koobastesse minekut. Juhul kui koobastest väljub edukalt rohkem kui üks kandidaat, teevad valiku Hõimutute vanimad.

Nõnda valitud kuningas peab igal aastal uuesti koobastikesse minema ja ta võib valitseda järgmise aasta, kui neist elusana väljub. Kui ta nädala jooksul ei ilmu, algab uue kuninga otsimine, mida juhivad Hõimutud. Otsimine tähendab seda, et saadetakse sõnum kõikides suundades kõikidele hõimudele ja kandidaatidele antakse kolm kuud, et kohale ilmuda.

Hõimutud

Valdjamaa ainsad alalised elanikud on Hõimutud. Nad põlvnevad sellest rahvast, kes otsustasid jääda valvama Cairlinn Tori ja selle eest hoolitsema, kui esimene kuningas kõikidele Vabadele Maadele sellise kutse esitas.

Hõimutud ei lahku kunagi Valdjamaalt. Nende ülesanneteks ongi Cairlinn Tori eest hoolitseda, kuningat teenida ja temale nõu anda. Nemad peavad ka kroonikaid Maapäevade ja muude talituste kohta, kasutades oma salakeelt.

Hõimutud hoiavad oma vere tugevana neile toodud orbude kasvatamisega. Samuti on esinenud ka juhuseid, kus Hõimutud võtavad enda hulka neid, kes on endeid nähes nende juurde tulla otsustanud. Mis alustel nad seda otsustavad, ei tea keegi peale nende.

Maapäev

Maapäev on kõikide hõimude pealikute kogu, mis kutsutakse iga viie aasta tagant kokku Cairlinn Tori. Sealt ei ole kohane puududa, kuna seal tehakse kõiki hõime puudutavaid otsuseid. Kuningas võib soovi korral kokku kutsuda maapäeva ka muul ajal, seda on siiski ajalooliselt tehtud harva. Igal pealikul on kaasas ka vähemalt üks hõimutark ning oma koht on ka Ban-Mawri vanempreestritel.

Maapäeval muudetakse seadusi ja tehakse suuri otsuseid. Samuti arutatakse seal üle hõimude kümnised Valdjamaale. Igal pealikul on hääleõigus hoolimata tema hõimu suurusest. Pealikud võivad ka esitada oma ettepanekuid kuningale või nõuda vereraha teise pealiku käest. Maapäeval toimuv sõltub suuresti sellest, milline on valitsev kuningas ja kas ta eelistab lasta pealikel ettepanekuid teha või soovib ise jõuliselt asju edasi liigutada.

Kohus

Tavaliselt mõistetakse kohut hõimu või klanni keskis. On vähe nii tõsiseid asju, mida tuuakse kuninga jutule. Siiski on üks kuninga kohustustest Valdjamaal toime pandud kuritegude üle kohtumõistmine.

Samuti on kuninga asi kohut mõista, kui üks hõim on teise hõimu vastu liigselt kurja teinud, ehk tapnud kaitsetuid hõimuliikmeid, rüvetanud nende elualasid või röövinud nii palju nende vara et hõim on nälga jäänud.

Hõimu ja klanni valitsemine

Klanni valitsejaks on klannipealik. Pealik valitakse klanni täisealiste liikmete poolt ja valitseb kuni surmani, kuni keegi teine osutub valituks või kuni targad ühiselt otsustavad tema ebasobivuse kohta. Ideaalne pealik on osav kõneleja ja seisab oma klanni huvide eest. See amet ei ole kerge, ja ebaõnnestunud pealik vahetatakse kiiresti välja, kuna iga aasta alguses peetaval klannikogul võib iga täisealine liige esitada oma nõudmise pealikuks saamiseks. Selleks on vaja pidada kõne põhjendamaks miks tema oleks hea pealik, ja kui ta on veenvam kui praegune pealik, võib klann valida hoopiski tema.

Pealikul on autoriteet mõista surma ja otsustada tarkade nõu vastu, välja arvatud juhul kui kõik targad tema vastu on. Targad on klanni vanimad liikmed, nende arv sõltub täpselt neist endist ja sellest palju on hõimus selle tiitli väärilisi. Nad pürgivad tegema oma otsusi klanni ja hõimu heaolu nimel, isegi kui see tähendab pealiku vastu astumist. Siiski on oluline, et mõlemalt poolt austatakse, liiga nõrk pealik või tarkade kogu pole hea kellelegi.

Hõimu valitsejaks on hõimupealik. Tema valitakse hõimukogu poolt. Hõimukogu koosneb klannide tarkadest, ja tuleb kokku hõimu ajaloolisse keskusesse. Hõimukogu toimub kas iga kahe aasta tagant või hõimupealiku surma (või sobimatuks osutumise) korral. Hõimupealikuks võib kandideerida iga hõimu täisealine liige, aga üldiselt on kandidaatideks need, kes on juba oma klanni edukalt juhtinud. Kandidaatidele seatakse tarkade poolt erinevad katsed ja nende katsete edukalt läbimine on suur osa hõimupealikuks saamisest.

Theumiitide esindus

Lisaks on kuninga nõuandjate seas ka kuus theumiiti, kes on Vabadel Maadel asuvate allikate esindajad. Nende ülesandeks on suhelda kuningaga theumiitide nimel. Saadikute positsioon Cairlinn Toris oleneb tugevalt kuninga meelestatusest theumiitide suhtes ja on seetõttu ajalooliselt varieerunud.

Lõpetuseks

Üldiselt toimib võim Vabadel Maadel teistmoodi kui Impeeriumis. Pealik võib oma hõimlasi või klanniliikmeid käskida ja karistada, aga kui tema käsud on isekad või rumalad ja karistused liiga julmad, siis on tõenäoline et neid ei järgita. See kehtib ka kuninga kohta.

Pärimus

Vabadel Maadel on rikkalik pärimusvara, igal hõimul ja klannil on oma legendid, mida antakse põlvest põlve edasi. Üldiselt anti lugusid edasi suuliselt, seda kuni paarsada aastat tagasi kui Mäletajate seltsi eest vedamisel hakati neid üles kirjutama. Erinevalt Impeeriumist ei ole pärimuse hoidjad kunagi tundnud suurt huvi vana-Alentumi pärimuse alles hoidmise suhtes. Sellist huvi peetakse pigem imelikuks, kuigi viimastel aastasel on tekkinud Mäletajate seltsis väike liikumine, mis peab oluliseks kasutada võimalust Impeeriumi kohta võimalikult palju üles tähendada.

Igaüks teab vähemalt mõnda lugu, on neid kuulates üles kasvanud, aga loo teadmisel on suur osa ka selles, kuidas seda edasi anda. Neid, kes lugusid teavad ja neid edasi anda oskavad, austatakse ja neist peetakse lugu.

Paljud lood annavad endas edasi ka õpetusi, et kuidas läbi käia erinevate olenditega, keda rändaja kohata võib.

Rahvastik

Vabad Maad: 13 miljonit (täpsem arv pole teada)

• Alentid: 12 200 000 miljonit
• Moroiad: 87 000
• Vulverid: 310 000
• Lagaarid: 71 000
• Vanaverelised: 50 000
• Theumiidid: 800 000

• Serviilid: teada olevalt ei eksisteeri

• Sõjavägi: u. 1 miljonit
• Preesterkond: 200 000
• Maaharijad: 7 miljonit
• Käsitöölised: 2 miljonit
• Politsei/asulavalve: 400 000
• Muud: u. 2.5 miljonit

Maad ja pealinnad

• Valdjamaa: 484 000, Cairlinn Toris 16 000
• Ääremaa: 910 000, Kasalis 102 000
• Kangemaa: 966 000, Piskas 74 000
• Kaljumaa: 832 000, Ommelis 67 000
• Udumaa: 1 340 000 , Storras 89 000
• Isemaa: 878 000, Dermenis 56 000
• Laantemaa: 711 000, Ragaldis 62 000
• Küllamaa: 1 258 000 , Hetses 223 000
• Orumaa: 1 360 000, Erendis 219 000
• Punamaa: 1 044 000, Jugadis 176 000
• Tuultemaa: 970 000, Vintes 109 000
• Koidumaa: 1 298 000, Arlingis 120 000

• Sumemaa: 1 065 000, Ithenis 113 000

• Aren: 54 000

• Telit: 36 000

• Suuremad hõimud: u. 250 000
• Väikseimad hõimud: u. 1000

Religioon

Vabadel Maadel on usk sama tõsine asi kui Impeeriumis. Jumalad ühendavad vabamaalasi, sest kuigi hõimud on erinevad, on usk ühine asi.

Jumalaid kujutatakse loomapeadega, sest igal jumalal on oma püha loom. Legendi järgi elavad jumalad Ilmasüvikus, kõige sügavamas koopas.

Maa peal on jumalate tahte väljendajateks nende preestrid ja mõnikord väga harva nende saadikud.

Ban-Mawr

Tiitlid: Vannete Valvur, Vabade Juht
Sümbolid: kirved, kihvad
Valitsusala: kaos, lubadused, veri, vabadus, pealikud, lepingud ja vanded
Vastand: Malakhim
Voorus: jultumus
Püha loom: karu
Värvid: roheline, tumepunane, kollane

Ban-Mawr on Vabade Maade jumalate juht. Kui antakse vandeid, siis neid antakse tema nimel, ja tema viha pöördub nende peale, kes oma vannetest taganevad. Tema preestrid on tihti kohtupidamiste juures ja annavad oma nõu. Enne kui ei olnud kirjapandud Koodeksit, oli selle meelespidamine nende peamine ülesanne. Ban-Mawri õnnistus on verevannete siduvus.

Lir-Neth

Tiitlid: Kaotuse Tuul, Nägemise Piir
Sümbolid: kolbad, tuuled, silm (üldiselt ainult üks)
Valitsusala: surm, nägemused, saatus, mälestused
Vastand: Keteos
Voorus: etteaimdus
Püha loom: öökull
Värvid: tumesinine, tumehall, valge

Lir-Nethi preestrid on need kes valvavad surijaid, surnuid ja esivanemaid. Samuti on neile antud mingil määral võimalus kaeda tulevikku ja seda tõlgendada teiste jaoks. Nemad on need, kes kutsuvad hõimu palvel esivanemaid tagasi. Lir-Nethi õnnistus on surnute lahkumine Ilmasüvikusse.

Vael-Ser

Tiitlid: Peidetud Teadmine, Vigurdaja
Sümbolid: ussid, spiraalid, täringud
Valitsusala: öö, varjud, vingerpussid, koopad, õnn
Vastand: Atrepe
Voorus: leidlikkus
Püha loom: kaaren
Värvid: siniroheline, lilla, must

Vael-Ser on isemoodi jumal. Tema poole palvetavad kõik kes käivad oma teed üksi, ja kellel on õnn meelel. Tema preestrid hoiavad saladusi ja mõistatusi. Vael-Seri õnnistus on võimaluste lõputus.

Arim-Wol

Tiitlid: Küllatooja, Esimene Laul
Sümbolid: kausid, meekärjed, marjad, korvid, rütmikad pillid
Valitsusala: stabiilsus, lootus, küllus, laulud/luule
Vastand: Parendi
Voorus: hääl
Püha loom: jäär
Värvid: kollane, pruun, heleroheline

Arim-Wol on kindluse jumal. Tema preestrid toovad maailma lootust ja alalhoidmist hoolimata hõimudest või seltsidest või vaenudest ja ravivad seda oma lauluga. Arim-Woli õnnistus on maa viljakus.

Nal-Mat

Tiitlid: Tormide Valitseja, Jahtide Isand
Sümbolid: välgunooled, vibud, nooled
Valitsusala: jaht, võitlus, vulverid, raev, tormid
Vastand: Terhent
Voorus: raev
Püha loom: kult
Värvid: pruun, helepunane, helesinine

Nal-Mat on jahi ja konfliktide jumal. Tema preestrid on tavaliselt need, kes sõtta minejaid õnnistavad. Nal-Mati õnnistus on raev neile, kes seda kanda julgevad.

Rhen-Apa

Tiitlid: Laanesarvik, Viimane Valvur
Sümbolid: metsikud loomad, puud, maa
Valitsusala: mets, kodu, esivanemad
Vastand: Sulenis
Voorus: alistumine
Püha loom: põder
Värvid: roheline, helepunane, must

Rhen-Apa on metsade ja iidsete paikade jumal. Tema preestrid hoolitsevad maa saladuste eest, ning tihti ka valvavad esivanemate puhkepaiku. Rhen-Apa õnnistus on metsade rohkus.

Zer-Nim

Tiitlid: Turmakandja, Lõppemise Leek
Sümbolid: leegid, putukad
Valitsusala: lagunemine, aeg, häving, haigused
Vastand: Baruna
Voorus: lõpetamine
Püha loom: rott
Värvid: must, virsikoranž, tumepunane

Zer-Nim on jumal, keda peljatakse. Tema preestrid uurivad haigusi ja muid sarnaseid nähtusi. Zer-Nimi õnnistus on asjade lõpetamine, et uued asjad saaksid alata.

Eil-Gann

Tiitlid: Päevakuulutaja, Uudiste Saatja
Sümbolid: tuuleiilid, päikesetõusud, puhumissarved
Valitsusala: päev, kirg, liikumine, tuuled
Vastand: Darsilis
Voorus: tegutsemine
Püha loom: jänes
Värvid: heleroheline, helehall, helepruun

Rändajate, teatetoojate ja muude liikujate jumal. Tema preestrid rändavad tihti mööda maid ja toovad kuuldud uudiseid ning lugusid. Eil-Ganni õnnistus on tuuled õigest sunnast.

Kangelased ja esivanemad

Igal hõimul on esivanemaid. Mõnikord on aga lahkunud esivanem nii austatud ja hinnatud, et hõim soovib tema tarkust ka edaspidi kuulda. Selleks on olemas komme, et Lir-Nethi preestrid võivad paluda esivanemat jääma kui hõim seda neilt palub. Kuna esivanema keha on siiski surema määratud, läheb tihti nii et esivanem jääb hääleks mõnda hõimu pühasse paika. Seal võivad siis käia pealikud ja targad temalt nõu palumas. Tihti on neid esivanemaid rohkem kui üks. Sellisena paigale jäänud esivanem ei ole siiski seal igavesti, vaid lahkub kui ta tunneb, et tal pole rohkem tarkust jagada.

Kuigi kõik teavad, et esivanemad on pühas paigas, pole neist siiski sobilik rääkida ja neid naljaga mainida. Neist kõneldakse nagu teistest esivanematest, kes jäävad hõimu mällu lugude kaudu edasi.

On ka kangelasi, kes on hõimu mällu jäänud mõne suure legendaarse teoga. Neid tuuakse eeskujuks hõimu noorematele liikmetele ja nende üle tuntakse uhkust. Mõned võivad ka valida seada oma eluteed täpselt nende tegude järgi ja ülal hoida nende põhimõtteid. Selline valik on siiski üsna isiklik ja seda märgitakse tavaliselt kandes mingit eset mis kandjale tema eeskuju meenutab.

Preestriks saamine

Preestriks võib saada iga mitteabielus täiskasvanud alenti, kes pole moroia, lagaar või vulver. Selleks peab ta kõigepealt kõnelema valitud jumalat teenivate preestritega, kes viivad läbi talle seatud katsed. Kui ta läbib katsed edukalt, saab temast pühendatu. Pühendatu teenib vähemalt aasta, üldiselt aga kaks-kolm aastat, kuni ta on näidanud, et suudab täita temale esitatud nõudmised.

Nõudmised on järgmised:

• Oma jumala vooruse näitamine
• Hoidumine ilmalikest lähedussuhetest sh abielust ja laste saamisest
• Tõe rääkimine
• Preesterkonna algtarkuste ja kommete mõistmine
• Füüsiline kasinus ja pühendumine vaimsele

Pärast seda peab pühendatu läbima katse, millest pole teada muud, kui et selle läbimiseks on tarvlik kasutada kõiki oma teadmisi ja oskusi. Katsest läbi kukkujad saadetakse templist minema ning neid ei võeta enam pühendatuks ühegi jumala templisse. Testi läbinud ülendatakse lihtpreestriks ning nad saavad salajase tseremoonia käigus oma jumala sümboli ja koos sellega võime kasutada talle lubatud väge. Rohkem kui 30 aastat teeninud vaimulik nimetatakse vanempreestriks. Teenistus kestab surmani.

Igal preesterkonnal on oma tiitlid, mida kasutatakse vaid omavahel. Tavaisikud kasutavad preestri poole pöördumiseks tiitlit ‘austatud’ + preestri nimi.

Iga jumala preesterkonnal on erinevad ülesanded, aga kõiki ühendab pühendumus jumalate teele ja ühiskonna heaolu. Ideaalne preester inspireerib teisi enda ümber ja hoiab kõrgelt au sees oma jumala voorust. Preester ise ei ole püha, kui välja arvata tema märk.

Preester peab järgima oma jumala eeskuju ja tõekspidamisi, või ta võib kaotada oma võimed kas mõneks ajaks või igaveseks.

Lõpetuseks

Õnnistust soovides võib palvetada jumala poole, kelle valdkonnas õnnistust palutakse. Tõhusamaks peetakse aga templisse ohvri viimist ja seal palvetamist. Mõnikord võivad preestrid seada palujale aga ülesande, mille täitmine valmistab jumalale meelehead. Tihti sisaldab see pikemat palverännakut. Seda võivad nad seada ka siis, kui preester tunneb pihi vastuvõtmisel, et pihtija on jumala vooruse vastu eksinud ja väärib võimalust seda heastada.

Peale kõige eelmainitu õnnistavad preestrid ka erinevaid esemeid, näiteks amulette, mida antakse valitud isikutele kingitusteks pühade aegu või teenete vastu.

Pärast rahu tegemist on põhimõtteliselt lubatud ka Impeeriumi jumalate teenimine, aga üldiselt teevad seda ainult Vabadel Maadel elavad leontiidid. Hetkel neil ei ole ametlikke templeid.

Sõjandus

Vabadel Maadel ei ole alalist sõjaväge. Enamus rahvast oskab mingil määral võidelda, ja sõjavägi koguneb Impeeriumi ründamiseks ainult kuninga kutsel. Elukutselisteks sõjaväelasteks võib pidada klanni- ja hõimupealike isiklikke vägesid.

Kogutud sõjavägi on organiseeritud hõimude ja klannide järgi salkadeks. Üldiselt on kombeks, et klannipealik määrab välja minevale salgale sõjapealiku, kes neid juhib. Sõjapealikud kuuletuvad kuningale ja kuninga määratud sõjajuhile. Vanasti oli kombeks et hõimupealiku määratud sõjapealikule pidid kuuletuma ka klannide sõjapealikud, aga see on aja jooksul muutunud kuna ühe hõimu eri klannide salgad ei pruugi alati koos võidelda.

Igal hõimul on oma võitlemistaktikad ja relvad. Mõnede hõimude salgad toimuvad paremini skautidena, teised ründajatena oma sõjaratsudega. Üldiselt on vabamaalased üpriski leidlikud oma rünnakute sooritamisel ja kasutavad igasuguseid taktikaid, mida nad on hõimusõdu pidades välja arendanud.

Piirivalve

Üldiselt on Vabade Maade piire valvanud need hõimud, kes piirialadel elavad. Pärast rahu sõlmimist Impeeriumiga, moodustas kuningas aga eraldi piirivalveüksused, mis koosnevad erinevate hõimude vabatahtlikest.

Vabade Maade piirialal on üldiselt luba liikuda igaühel, keda pole lindpriistatud. Siiski peavad enamus üksustest õigeks liikujaid mingil määral usutleda, et nende eesmärke kindlaks teha. Samuti tegelevad piirivalvurid pisemate rikkumiste menetlemisega. Kogutud trahvid lähevad üldiselt piiriüksuste varustamiseks.

Piiriüksused teevad koostööd Impeeriumi piirivalvuritega ja on moodustatud ka segaüksuseid, mis tegutsevad peamiselt aladel kus elab mõlema poole rahvast, nagu Areni ja Teliti piiriasulad.

Ühiskond

Vabade Maade ühiskond on mitmete eri hõimude ja seltside kogum, kes kõik elavad üldiselt üksteisest eraldatult, aga koonduvad kokku kuninga kutsel. Vabadel Maadel on kõik võrdsed, ja igaüks võib pürgida täpselt sinna, kuhu ise soovib.

Erinevalt Impeeriumist ei ole Vabadel Maadel eraldi aadliklassi.

Hõimud ja klannid

Suurimaks ja olulisimaks ühiskonnaüksuseks on hõim. Hõimud põlvnevad legendi järgi sajast salgast, kes tulid itta, et luua teistsugune ühiskond kui see mis Impeeriumis. Neid hõime on nüüdki ehk üle saja, aga ainult kümme on märkimisväärselt suured. Hõimud tegutsevad üldiselt omapäi aga koonduvad kokku siis kui neid kutsutakse. Hõimu juhib hõimupealik.

Klann on hõimu alaosa. Üldiselt peetakse pidevalt ühes kohas koos elavat hõimu osa klanniks. Klanni juhib klannipealik, kes kuuletub aga ka hõimupealikule. Üldiselt on klannid olulised hõimude siseselt, teiste hõimude liikmeid neile väga tähelepanu ei pööra.

Igal hõimul on omad legendid ja pühad kohad, oma traditsioonid ja alad, mille oskajaid on hõimus omajagu. Hõime on väga suuri, ja on ka väga väikeseid. Siiski on hõim niikaua olemas, kuni ta suudab juurde luua järgmist põlvkonda. Vabade Maade algusaegadel oli hõime rohkem, kuna legendaarsed salkade juhid ei saanud alati oma järgijatega nõu peale, aga viimastel aegadel pole hõime kadunud. Uusi hõime pole samuti juude tekkinud. Klannide tekkimine ja lahtumine on hõlpsam, kuna hõimude piirid siiski nihkuvad ja mõni koht jäetakse maha selleks, et sinna paarkümmend aastat hiljem tagasi tulla.

Hõimud võivad ka omavahel sõdida, kuigi sellised kokkupõrked on pigem sõbralikud ja mõeldud vägede katsetamiseks. Siiski on hõime, kes omavahel üldse ei suhtle ja isegi Cairlinn Toris üksteisest mööda kõnnivad. Hõimusiseselt pole tõeline sõdimine aga lubatud, ja neid, kes seda keeldu eiravad, karistatakse karmilt. Need sõjad tuleb aga jätta, kui kuningas kutsub hoopiski Impeeriumi vastu sõtta minema.

10 tähtsamat hõimu

• Brig - Orumaa lõunapoolel kaua valitsenud Brigi hõim on alati olnud vaenus Turahani hõimuga, kellega nad võistlevad selle üle, et kes saab kontrollida Valgejõel liikuvat kaubandust. Hõimu hetkeline pealik on Wolan Ööjälitaja.
• Turahan - Ajalooliselt on Turahani hõim valitsenud Orumaal, põhja poolel Valgejõest. Praegune kuningas Alix on pärit sellest hõimust. Hõimu hetkeline pealik on Dager Jõehunt.
• Norak - Üks suuremaid ja sõjakamaid hõime, Noraki hõim on alati võidelnud Impeeriumi vastu, seda ka siis, kui kuningas pole sõjakäiku kuulutanud. Seda sellepärast, et nende ajalooline asuala on olnud Kangemaal, mis on alati Impeeriumiga piiri jaganud. Hõim oli ka üks suuremaid rahulepingu vastaseid, ja nende eelmine pealik võitles kuningaga jõukatsumise selle peatamiseks, aga kaotas. Hõimu hetkeline pealik on Yaner Osav.
• Helet - Isemaal elav Heleti hõim on alati olnud pühendunud Näljasaarte valvur. Rahulepingu saabudes aitasid nad aluse panna Areni asulale ja hõim on märkimisväärselt rikastunud tänu Impeeriumi ja Vabade Maade vahelisele kaubandusele. Hõimu hetkeline pealik on Teria Vilgasmeel.
• Lofn - Punamaa saartel Idavahtidel elav Lofni hõim on koduks Meresõitjate seltsi peakorterile, ja hõim ning selts on alati omavahel heades suhetes olnud. Hõimul on head suhted ka Brigi hõimuga, kellelt nad saavad Vanalaane puitu, millega oma laevu ehitavad. Hõimu hetkeline pealik on Mallend Väike.
• Areun - See üsnagi väike hõim elab pea eranditult Taevamäestikus, kuigi mitmed tema liikmetest käivad Heleti hõimuga kaupu vahetamas. Hõimu hetkeline pealik on Iser Teenäitaja.
• Skara - Skara hõim on elanud alaliselt Ääremaa põhjaosas ja nende esindajad mängisid suurt osa Ulgusaarte galdarikaevanduste avamisel. Hõimu hetkeline pealik on Peran Tuulevaht.
• Xenit - Koidumaa lõunaosas elav Xeniti hõim on koduks Vabade Maade parimatele küttidele, kes panevad ennast tihti proovile Kihvasaartel. Hõim pakub mõistliku tasu eest transporti ka teistele huvilistele, kuigi nad ei garanteeri ellujäämist. Hõimu hetkeline pealik on Argis Leidja.
• Ilvoed - Ilvoedi hõim elas Punamaa endises põhjaosas, millest sai looduskatastroofi järel neli saart. Kuigi selle tõttu surid pea pooled hõimu liikmed, otsustati püsima jääda ja nõnda on hõim üle Vabade Maade tuntud kui kangekaelsuse sümbol. Hõimu hetkeline pealik on Xagha Sinilaup.
• Saless - Salessi hõim on tuntud oma theumiidilembesuse poolt. Paljud Vabadel Maadel rändavad theumiidid satuvad lõpuks Udumaa idaotsa hõimu ajaloolisse asupaika ja teenivad seal hästi. Legendi järgi aitas hõim sajandeid tagasi hättasattunud theumiidi kaaskonda ja pälvis sellega siiamaani meeles peetud tunnustuse. Hõimu hetkeline pealik on Maras Vimmjalg.

Veel hõime: Azen, Darais, Kathen, Kerr, Lugen, Magar

Seltsid

Selts on sarnaste huvide ja teadmistega isikute grupp. Nagu ka hõime, on seltse väga palju, siin on ära toodud need, kellel on kõige rohkem liikmeid. Seltsid on tekkinud aastate jooksul ja neil on oma asupaigad. Igal seltsil on omad saladused ja nad võivad neid küll kasutada kõikide Maade heaks, aga neid hoitakse kiivalt.

Seltsid on ka viis kuidas hõimudevahelisi suhtluskanaleid lahti hoida. Isegi kui kahe sama seltsi kuuluva isiku hõimud on omavahel sõjas, ei või nemad sellega liituda, vähemalt mitte oma seltsiliste vastu. Paljude jaoks ongi selts olulisem kui hõim. Seltsidel on ka oma hierarhiad ja tiitlid, mida kasutatakse üldiselt isekeskis.

Üldiselt tuleb seltsiga ise liituda. See tähendab seltsi lähima asupaiga leidmist ja oma liitumispalve esitamist. Iga selts seab liituda soovijale teatud katsed, ja kui ta need läbib, siis võetakse ta seltsi vastu. Mõnikord esineb ka seda, et selts läheb liikmeks paluma kedagi, kes on omal käel vastava seltsi kunsti nii palju edasi arendanud, et teda liikmeks soovitakse.

Seltsist heidetakse välja teise seltsilise vastu käe tõstnud või seltsi reetnud isik. Tihti tähendab see ka seltsipoolset häbimärgistamist. Selleks on vaja seltsi juhi või nõukogu otsust.

Suuremaid seltse

• Loitsijad - Siia on kogunenud enamus Vabade Maade ruunikunsti valdajatest.
• Rajaleidjad - Siin seltsis on paljud kütid, metsavahid ja skaudid.
• Raevujad - Siin seltsis tegutsevad lahinguraevujad ja mitmed vulverid.
• Parandajad - Siia seltsi kuuluvad ravitsejad ja taimetargad.
• Mäletajad - Selles seltsis on igasuguseid isikuid, nii kroonikuid, kui ka jutuvestjaid, teadmistekogujaid kui ka skalde.
• Kauplejad - Selle seltsi liikmed teavad kõige paremini erinevate kaupade väärtust ja hindu ning mitmed neist tegutsevad piirialadel.
• Valmistajad - Siia kuulub nii seppasid kui rätsepaid, ja igasuguseid muid käsitöölisi.
• Meresõitjad - Selle seltsi liikmed on Vabade Maade parimad meresõitjad.
• Käsivõitlejad - Selle seltsi liikmed on osavad võitlejad, ent nende ainukeseks relvaks on nende keha.
• Pruulijad - Vabade Maade parimad joogid on üldiselt Pruulijate seltsi tehtud. Siiski, nad on väga valivad oma liikmete suhtes ja võtavad vastu ainult neid kes suudavad üllatada.
• Toitjad - Siin seltsis on need, kes on pühendunud parima toidu valmistamisele.

Voorused

• Jultumus - Ainult julged võidavad.
• Etteaimdus - Oma tegude peale tuleb mõelda ja nende tagajärgi ette näha.
• Leidlikkus - Osavalt mõtleja saab hakkama igas olukorras.
• Alistumine - Maailm on nagu see on, kõike selles ei saa muuta ja seda tuleb mõista.
• Raev - Raevu abil võidetakse oma vastased.
• Hääl - Enda eest tuleb kõneleda, vaevalt keegi teine seda teeb.
• Lõpetamine - Parem asjad lõpetada, kui lasta neil vireleda.
• Tegutsemine - Tegemata ei saa midagi.

Erinevad ja nende kohtlemine

Vabade Maade suhtumine moroiadesse, lagaaridesse ja vulveritesse erineb Impeeriumi suhtumisest. Ei ole mingisuguseid ametlikke registreerimisi ja üldiselt võivad vastavate konditsioonidega isikud rahulikult edasi elada. Paljud neist on ajalooliselt kasutanud oma võimeid Impeeriumi vastu võitlemiseks.

Vanaverelised ei naudi ehk samasugust positiivset suhtumist nagu Impeeriumis, aga ka neil lastakse üldiselt olla.

Seadused ja karistused

Vabade Maade seadustik on aegu olnud ainult suuline. Alles paarsada aastat tagasi loodi kuningas Riheni eestvedamisel kirjalik Koodeks. Koodeks raiuti Cairlinn Toris kivisse ja see on püsinud enamvähem muutumatult kõik need aastad. Koodeksi ärakirjad on nii Ban-Mawri preestritel kui ka iga hõimu tarkadel.

Õigusemõistmiseks toimuvad umbes kord kuus klannikoosolekud, mida juhivad targad. Seal otsustatakse seaduserikkumiste üle, lahendatakse vaidluseid ja määratakse karistusi. Targad võivad küsida nõu esivanematelt. Kriminaalkuritegude puhul määratakse tavaliselt trahv või lindpriistamine. Kaks kolmandikku trahvisummast makstakse kannatajale ja kolmas katab õigusemõistjate kulud. Lindpriiks võidakse kuulutada ajutiselt (mõneks aastaks) või igaveseks. Lindprii märgistatakse vastava märgiga. Lindpriile ei tohi keegi abi anda ega temaga suhelda ja lindprii tapmise eest karistada ei saa.

Mõned keerulisemad juhtumid või need, mis puudutavad mitut hõimu, kes ei jõua omavahel koosolekul kokkuleppele, lahendatakse Maapäeval Cairlinn Toris kuninga pilgu all.

Kui klannis või hõimus tekib segadusi seaduse täitmisel või keegi eksib seaduse vastu, konsulteerivad targad olukorra lahendamiseks tihti esivanematega, kellest paljud mäletavad pretsedente ja vanu seaduspõhimõtteid.

Tsiviilasjad lahendatakse tavaliselt väljaspool klannikoosolekut (või targad määravad väljaspool lahendamise). Lahenduseks on tavaliselt jõukatsumine, mille laadi lepivad osapooled ise kokku või kui see ei õnnestu, määrab selle kolmas, neutraalne osapool, üldiselt tark. Juhul kui tegu on eksimusega milles on selgelt süüdi üks pool, võidakse määrata ka füüsiline karistus.

Jõukatsumisel peab olema vähemalt kolm tunnistajat, üks mõlemalt poolelt ja samuti neutraalne tunnistaja, tavaliselt kas tark või Ban-Mawri preester. Tõsisema tüli puhul võib jõukatsumiseks olla võitlus, aga surmani võib võidelda ainult siis, kui tüli osapooled on eri hõimudest. Usutakse, et jõukatsumise läbi annavad jumalad võidu sellele, kellel oli õigus.

Karistuste täideviimine ei kuulu üldiselt tarkade või pealiku kohustuste hulka, tavaliselt usaldatakse see kannataja perele või klannile. Vajadusel võib karistuse täitmise korraldada hõimupealik, ehkki see on haruldane.

Kuningal on seaduse järgi õigus armu anda mistahes süüdimõistetule, aga reaalselt väga paljud juhtumid temani ei jõua.

Kõige suuremad roimarid, need kes on nimetatud kuninga poolt reeturiteks, saadetakse Näljasaartele elama.