Karavan III: Lõppude õhtu

Pärast pikka retke läbi paksu ja varjulise metsa jõuab karavan taas päikese kätte. Ümberringi laiuvad vaheldumisi põõsaste ja puudesaludega sügiseselt kuldsed niidud. Üsna tihti mööduvad vankrid põldudest, kus käib vilgas viljakoristus. Kui karavan mööda müriseb, ajavad kohalikud talunikud viivuks seljad sirgu ja uudistavad vaatepilti. Öösiti vastavad karavani tuledele siin-seal üksikud tulukesed: Piirialade visade asunike kodud, mis näivad pimedusse mattunud maastikul lohutavate ja hubaste varjupaikadena.

Paar kuud on möödunud ajast, mil karavan Terhenti pühamu juurest lahkus. Ragheli linnus läheneb ja teedel on näha Impeeriumi leegionäride patrulle. Külakõrtsides, mille juures karavan põgusalt peatub, istutakse tihti kahes lehes, vabamaalastest uusasunikud ühel, leontiitidest põliselanikud teisel pool. Vahel saavad neist tavernidest sõbralikud kultuurilised sulatusahjud, teinekord aga särisevad õhus pinge ja umbusk.

Kuid enne Ragheli linnusesse jõudmist seisab ees Vabade Maade jaoks tähtis püha – Turmakandja Zer-Nimile pühendatud Lõppude Õhtu. Karavani teejuht Anera on kuulnud kohalikust külast, kus toimub Zer-Nimi auks pühalik riitus ja pidu. Sinna tullakse kokku lähedalt ja kaugelt ning see jääb otse reisiseltskonna teele – karavan otsustab seal peatuda, et jätta Lõppude Õhtule maha kõik halb ja minna edasi puhta südame ning hea õnnega. Pealegi on see hea võimalus näha oma silmaga Vabade Maade kombeid ja traditsioone ning nautida lõbusat peomelu.

Mis?

Karavani larpi-seeria kolmas mäng: Lõppude õhtu. Karavan on jõudnud vabamaalaste külla, kus toimub suur hävingujumala Zer-Nimi pidustus: lõppude õhtu. Reisijatel on võimalus külakõrtsis head jooki mekkida, tantsuplatsil jalga keerutada, külarahvaga suhelda ja kaupa vahetada ning saada osa Vabade Maade kommetest. Loomulikult puutuvad seiklejad kokku ka külaühiskonna pahupooltega, nii müstiliste saladuste kui maisemate intriigidega.

Millal?

12.-13. oktoober 2019. Mäng ise toimub laupäeva lõunast laupäeva hilisõhtuni.

Kus?

Pärna puhkeküla, Taevere, Viljandi maakond

Lähim rongipeatus on Olustvere, 7 kilomeetri kaugusel.

Registreerumine

Registreerumine avaneb 24. juunist. Registreerumise kinnitab mängumaksu tasumine. Mängijakohti on maksimaalselt 40, mäng toimub minimaalselt 30 osalejaga.

Registreerimine läheb lukku mängijakohtade täitumisel, aga mitte hiljem kui 25. augustil. NPC-de registreerumine lõpeb 31. augustil.

Mängule registreerumine on suletud.

Mängumaksud

Palume mängu eest tasuda kohe, kui oled saanud makseinfo, sest alles makse laekumine kindlustab sulle koha mängul. Juhul, kui pole võimalik kogu mängumaksu korraga tasuda, saab tasuda osamaksetena. Selleks palume edasise info jaoks võtta ühendust mängujuhtidega.

Meil on ka perepileti võimalus! Kui soovid mängule tulla nooremate kui 14-aastaste lastega, kirjuta meile karavanlarp@gmail.com

Karavani mängujuhid pakuvad omalt poolt kahte sponsorkohta. Kui soovid osaleda odavama mängumaksuga, tuleb sul registreeruda hiljemalt 31. juuliks. Siis loositakse soovijate vahel välja vahel sponsorpiletid.

Mida selle eest saab?

Mängumaksu eest saab:

Kohapeal on ka saunatamise võimalus, sellest soovist tuleb GMidele enne üritust teada anda!

Kuigi sari kõneleb karavanist, sisaldab larp ise täpselt nii vähe või palju kõndimist, kui soovid. Karavan liigub larpide vahelisel ajal.

Majutus

Ööbimine on köetud siseruumides, oma varustusega ja põrandal. Soovi korral saab 15 euro suuruse lisatasu eest ööbida autentses taluvoodis (padi, tekk ja linad hinna sees, midagi ei ole vaja kaasa võtta).

Toitlustus

Mängul on üks soe toidukord laupäeva õhtu hakul. Menüüs on toitu nii kõigesööjatele kui ka taimetoitlastele/veganitele.

Kogunemise ajal ja mängu vältel pakume suupisteid ning külmi ja sooje jooke.

Keeled

Ootame mängule ka välismaiseid mängijaid, seetõttu on mängukeelteks eesti ja inglise keel. Juhul kui külalisi ei tule, mängime eesti keeles.

Osalejad

Oodatud on kõik suured ja väikesed huvilised. Alla 14-aastased osalejad on üritusele lubatud ainult täiskasvanud saatjaga. Vanemad kui 14-aastased alaealised, kes saabuvad mängule üksi, peavad esitama avalduse vanema kirjaliku nõusolekuga kas enne üritust või enne mängu algust kohapeal. Avalduse saadame vajaduse korral.

Mis juhtus?

Pärast Lõppude Õhtut saabus vältimatult uus hommik, mis leidis Uuekoidu küla eest sootuks muutununa. Kui külaelanikud ja külalised pärast pikka ööd viimaks virgusid, tuli selgusele jõuda, mis ikkagi täpselt juhtus ja kas eelmise õhtu sündmused olid tõesti päriselt. Paturotti oli materdatud, vaevad ära kantud, preester Varyni rituaalid läbi tehtud ja sealjuures ka kõvasti lustitud, mängitud ja pidutsetud, ootamatult külla saabunud naaberküla tülinorijatega maadeldud - kuid sündinud oli hulk Lõppude Õhtu jaoks ebatavalisi asju. Lisaks Tofi trikitajatele, kelle tõttu nii mõnigi piduline oma taskutest puudujääke avastas ja giid Anja rahva ees naerualuseks jäi, oli nähtud veel reetlikke tulevaime ja muidugi külarahva endi seast ilmunud rottlaseid, kelle kohalolu ei ununenud niipea.

Koidukuma valgustas möödunud pidustuste jälgi. Ärganud pidulised komberdasid tasapisi oma kodudesse, külamurul vedeles festivaliehteid ja tühje pudeleid segiläbi rottlaste karvatuustidega. Kuid rotid olid läinud - nii väikesed kui suured. Paljudes kodudes rõõmustati, sest mõni pereliige oli Zer-Nimi needusest vabanenud ega pidanud enam lähedaste ees salatsema. Kuid niisama palju oli neid maju, kus päevavalgele tulnud tõde tõi alentide vahele umbusku, pahameelt ja haavumist. Paljudel endistest rottlastest tuli vastata ebameeldivatele küsimustele iidse jumala Ekiru kummardamise kohta. Kuid et Zer-Nim ise oli tänu sepp Ozuri tegutsemisele neile selle patu andeks andnud, ei hakatud neid heinaharkide ja tõrvikutega külast välja ajama - eriti kuna Ekiru iidol oli salapärasel kombel kadunud ja ka kõige põhjalikumad otsingud ei suutnud seda päevavalgele tuua. Seda vaatamata Bellumi ja Grindani pingutustele kuju hävitamiseks, mis lõppesid vaid maagilise sepaääsi purunemisega.

Siiski leidus neid, kes pärast juhtunut enam endale Uuekoidus kohta ei leidnud. Hommiku koites seisis ravitseja Rymmeli maja tühjana - ta oli läinud oma teed, võib-olla selleks, et kusagil mujal Ekiru usku edasi kanda. Kütt Ysolda, kelle südamedaam oli osutunud rottlaseks, otsustas Uuekoidust mõneks ajaks lahkuda ja koos karavaniga edasi reisida.

Ent tänu Ozurile, end vabatahtlikult ohvriks pakkunud Zer-Nimi preestrile Sküllele ning karavani vapratele võitlejatele tõi needuse langemine enamikule külaelanikest rahu. Ozuri tütre Alina ning külavanema tütre Gaidra pulmaplaanid võisid jätkuda. Uuekoidu elu jätkus Toran Targa juhtimisel omasoodu ning kuigi osad küla asukatest kandsid Ekirut endiselt oma südames, ei lasknud Piirialade pragmaatilised asunikud end sellest suuremat häirida. Peagi hõivasid küla tähelepanu uued juhtumised: pulmapeo korraldamine ja võitlus galdarimaardla üle, mis puhkes siis, kui külla saabunud Impeeriumi ametnikega liitusid Calumi mahitatud Loitsijate seltsi esindajad. Siiski räägiti külakõrtsis veel palju aastaid lugusid karavani saatuslikust saabumisest Lõppude Õhtule ja selle liikmete tegudest, mis jätsid külale sügava jälje. Karavan aga liikus edasi põhja poole. Rändurid olid leidnud oma lõpud, toonud Penveni jookide abil päevavalgele nii mõnegi üllatava tõe ja Zer-Nimi altarile üht-teist maha jätnud, kuid saanud teele kaasa uusi kogemusi, mälestusi ja mõtteainet - ning iidse jumala iidoli…

Pildid 1 Pildid 2